Loovusait - ajurünnakustuudio

05/04/2026

Enamike ajurünnakute ülesehitus tundub loogiline: sõnastame väljakutse, leiame parimad ideed ja liigume kiiresti hindamise ja otsustamise juurde.

Nolan Bushnell, Atari asutaja ja videomängutööstuse üks rajajaid, tegi ajurünnakuid teadlikult teisiti kui enamik. Ja oli selles edukas.

Panime blogisse kirja, miks tavapärane ajurünnak sageli ei tööta ja mida Bushnell tegi teistmoodi: https://loovusait.ee/blogi/ajurunnaku-tehnika-tee-tagurpidi

19/03/2026

ei tee sind ega su tiimi loovamaks, aga võib panna paremini mõtlema.

Uus uuring näitab, et kui inimestele näidatakse enne töö alustamist AI ideid, nii halbu kui ka veidraid, siis nad loovad paremaid lahendusi.

Kuidas nii? Selline AI kasutamine lõhub esialgsed mõttemustrid ja paneb inimesed süvenema.

Kirjutasime lahti, kuidas seda päriselt kasutada: https://loovusait.ee/blogi/teadlased-tehisintellekti-kasutamine-muudab-ajurunnakul-inimesed-loovamaks

26/02/2026

Valik ei ole veel otsus

Eelmises postituses kirjutasin, kuidas ideid võrrelda nii, et parima idee valik muutuks võimalikuks. Kahjuks ei ole ajurünnaku lõpus sageli kogu infot olemas ja ühte parimat valida ei saa. Mida siis teha?

Valime välja 2–3 kõige tugevamat varianti ja lepime kokku, kuidas teha nende vahel lõplik otsus. See tähendab nelja kokkulepet:
1. Mida ja kuidas me testime või täpsustame?
2. Millist infot on vaja, et lõplik valik teha?
3. Kes selle info kogub või järgmise sammu teeb?
4. Millal ja kelle poolt tehakse lõplik otsus?

Ilma nende kokkulepeteta jääb domineerima “peame veel arutama” hoiak ning kogu panustatud aeg muutub raisatud ajaks.

Ja veel üks oluline põhimõte. Lõplikku otsust ei pea tingimata tegema sama seltskond, kes ajurünnakul osales. Otsustamine ja vastutamine peavad alati käima koos. Seetõttu on täiesti mõistlik, et viimase valiku teeb see, kes vastutab tulemuse eest.

Oluline on, et otsuse tegemise loogika oleks teistele läbipaistev ja mõistetav. Lõplik valik ei pea olema iga osaleja esimene eelistus, kuid see peab olema arusaadav.

18/02/2026

Kuidas ideid hinnata nii, et parimad neist välja paistaksid?

Iga ajurünnak jõuab ühel hetkel etappi, kus tundub, et ideid on piisavalt ning aeg on teha valik. Ideede valimine ja hindamine ei ole sama mis nende kritiseerimine.

Hindamine tähendab võrdlemist. Võrdlemise eelduseks on selgus, mille alusel ideid valida. “Mulle meeldib” või “ei meeldi” ei ole piisav kriteerium. Nutikam on enne arutelu algust leppida kokku 2–3 kriteeriumi, mis aitavad valida. Näiteks:
- kas see aitab soovitud muutust saavutada,
- kas see on meie kontrolli all,
- kas see on teostatav olemasolevate ressurssidega.

Alles siis hakkavad ideed omavahel suhestuma - mõni langeb ära, mõni kerkib esile, mõni vajab täpsustamist.

Selline protsess teeb otsustamise võimalikuks ning ei tapa loovust ega riku suhteid.

Ja veel üks lihtne meeldetuletus – eesmärk ei ole valida parim idee, vaid viia tiim tegudeni. Seega, ärge võistelge, vaid otsige mõju.

13/02/2026

Kuidas jagada individuaalseid ideid nii, et arutelu nende erilisusi ära ei siluks?

Eelmises postituses kirjutasin, et ajurünnak ei tohiks alata rääkimisega, vaid osalejad peavad esmalt individuaalselt mõtlema.

Järgmine viga kiputakse tegema hetkel, kui individuaalseid ideid hakatakse jagama. Tahetakse kohe oma ideid tutvustada ja selgitada. Teised kommenteerivad ja vaidlevad.

See pole iseenesest halb. Aga halb on see, et mõni osaleja täiendab kuuldu alusel samal ajal vaikselt enda ideid. Selle käigus kipuvad ideed mitte paremaks, vaid sarnasemaks muutuma. Enne, kui kõik on kõigi ideid kuulnud, on osa neist juba muutunud või isegi kadunud. See on küll halb.

Lahendus on lihtne – tooge esmalt kõik ideed nähtavale, näiteks kirjutage need suurele tahvlile. Ärge selgitage ega andke hinnanguid. Lihtsalt kirjutage need nähtavalt üles.

Alles siis arutage.

See lihtne muudatus hoiab ideede mitmekesisuse alles.

10/02/2026

Kui tiimiürituse ainus tulemus on “oli tore”, siis jäi pool kasutamata. Kuidas nii? Sest hea tiimiüritus toob nähtavale uut infot meeskonna kohta – näiteks selle, kes võtab vastutuse või kes lõhub fookust. Need mustrid on olemas ka igapäevatöös, lihtsalt vähem nähtavalt.

Kirjutasime meie ajurünnakustuudio blogisse, miks tiimiüritus võib olla juhtimise tööriist, mitte kuluartikkel: https://remotenow.club/blogi/tiimiuritus-naitab-sinu-meeskonna-kohta-seda-mida-sa-koosolekul-ei-nae

Ahjaa :-) - hea tiimiürituse vihje ka: https://remotenow.club/tiimiuritus

Tiimiüritus looduses, mis toob tiimi kokku 24 tunniks — loovus, vee- ja saunaelamused, ühised kogemused ja meeskonnatunde tugevdamine.

02/02/2026

Miks hea ajurünnak ei alga arutelust

Loodan, et oled eelmiste postitustega oma ajurünnaku jaoks täpse küsimuse paika saanud.

Nüüd tuleks vältida järgmist viga – ajurünnaku alustamist aruteluga. Selline algus võib küll tunduda loogiline – inimesed on koos, räägime läbi, vaatame, mis mõtteid tekib – aga grupis mõtlemise üks selge kõrvalmõju on ideede ühtlustumine. Esimesed välja öeldud mõtted hakkavad arutelu suunama. Mitmed head ideed jäävad ütlemata, sest need ei sobitu juba kõlava suunaga.

Kogu tegevus muutub:
- sarnaste mõtete kogumiseks,
- valjema hääle võimendamiseks,
- ja keskpärase kompromissi otsimiseks.

Hea ajurünnak algab hoopis vaikuses. Osalejad mõtlevad esmalt üksi. Ilma mõttekäike selgitamata. Ilma uudseid ideid kaitsmata. Ilma teiste järgi kohandumata. Alles siis tuleb arutelu.

See lihtne järjekorra muutus teeb ideed mitmekesisemaks ja tulemus saab parem.

Lihtne.

29/01/2026

ei tee inimesi automaatselt loovamaks, vaid võimendab seda, kuidas me juba mõtleme.

Kui probleem on udune, saavad vastused ka uduseks.

Kui mõtlemine on struktureeritud, muutub AI päriselt kasulikuks.

Panin oma tähelepanekud kirja siia 👇

https://loovusait.ee/blogi/ai-ei-tee-inimesi-loovamaks-vaid-voimendab-motlemist

AI kiirendab ajuünnakut, kuid ei paranda ideede kvaliteeti. Gallupi analüüs selgitab, miks mõtlemise juhtimine on olulisem kui tööriist.

27/01/2026

Hea ajurünnak algab heast küsimusest (näide elust)

Eelmises postituses lubasin jagada lugu sellest, kuidas küsimuse fookuse muutmine aitas jõuda lahenduseni, mida alguses ei märgatud.

1980ndatel palgati tippgolfar Jack Nicklaus, et aidata rajada golfiväljak Grand Caymani saarele. Saar on umbes kaheksa korda väiksem kui Saaremaa ning seal elab ligikaudu 50 000 inimest. Tegemist on populaarse turismisihtkohaga, kuid golfiväljaku rajamine sinna ei olnud lihtne ülesanne – täismõõdus golfiväljaku jaoks ei olnud lihtsalt ruumi.

Nicklausi meeskonna esimene küsimus oli loogiline: "Kuidas mahutada golfirada nii väikesele saarele?"

Hea planeerimisega suudeti rajada üheksa auguga lühike rada.

Aga see ei töötanud. Mängijad lõid sama tugevusega nagu täismõõdus rajal ning pallid lendasid sageli merre.

Lahendus hakkas paistma alles siis, kui algne küsimus sõnastati ümber: "Kuidas tagada, et pall ei lendaks nii kaugele?"

Sellest vaatenurgast vaadates ei olnud vaja rada ümber ehitada. Vaja oli teistsugust palli. Koos partneritega töötati välja golfipall, mis lendas oluliselt lühemat distantsi ja jäi vette kukkudes vee peale.

Probleem ei olnud saare suuruses.
Probleem oli küsimuse püstituses.

Vale küsimus suunab ka parimad ideede otsijad vaatama valesse kohta. Alusta alati küsimusest erinevate versioonide loomisega!

20/01/2026

Toredad inimesed käisid meil külas. Tule ka :)

Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistus külastas möödunud nädala lõpul Põlvamaad. Tegevmeeskond andis ülevaate Põlvamaa Partnerluskogu tegemistest ning innovatsioonist ja ettevõtlusest rääkis Liina Maripuu, jagades Loovusait - ajurünnakustuudio ja Remotenowclub põnevat kujunemislugu. 🤩

19/01/2026

Mõtle piiranguteta“ on ajurünnakul halb nõuanne

Kui arutelu kipub laiali valguma, tasub vaadata mitte ideid, vaid küsimust, millele vastuseid otsitakse.

Küsimus määrab, millised ideed üldse tekkida saavad. See seab suuna, kust inimesed ideid otsima hakkavad. Liiga laialt sõnastatud küsimus annab palju mõtteid, aga vähe selgust. Liiga abstraktne küsimus teeb ideed omavahel raskesti võrreldavaks.

Hea ajurünnaku küsimus loob fookuse, sest see seostub konkreetse eesmärgiga, viitab muutusele, mida soovitakse saavutada, ja jätab osa võimalusi teadlikult kõrvale.

On levinud arusaam, et ajurünnakul ei peaks piiranguid olema – „mõtle piiranguteta“, kõlab sageli.

See on halb nõuanne.

Piirang ei kahanda loovust. Piirang suurendab seda. Kui küsimus on hästi sõnastatud, tekivad paremad ideed, valik muutub arusaadavamaks ja otsustamine lihtsamaks.

Küsimus on tööriist. Seepärast alustan ma alati küsimuse lihvimisest.

Järgmises postituses toon ühe loo, mis selle vahe eriti selgelt välja toob.