Tallinna rattalinnapea

22/09/2026

Miks me tähistame autovaba päeva linnas, kus rattaga liigeldes tuleb valmis olla, et tee ootamatult otsa saab ja teised liiklejad ei taha hoolivad olla? 🛑
Sest muutused algavad teadvustamisest. Autovaba päev ei ole pelgalt sümboolne tähtpäev. See on elav tõestus sellest, et linn saab toimida ka teisiti. Kui me anname inimestele turvalised ja mugavad alternatiivid, siis inimesed saavad valida bussi, rongi või jalgratta.
Tallinna rattalinnapeana on minu eesmärk, et me ei vajaks eraldi “autovaba päeva”, vaid et iga päev oleks Tallinnas turvaline ja mugav liigelda ilma autota – ole sa 8-aastane koolilaps või 80-aastane vanavanem.
Iga rattaga sõidetud kilomeeter tähendab vähem ummikuid neile, kes peavad autoga sõitma, puhtamat õhku meile kõigile ja vähema müraga linnakeskkonda.

Aitäh kõigile, kes juba täna ja iga päev valivad liikumiseks auto asemel mõne alternatiivi, kes ei sõida ummikus ülekäigurajale ette, kes ei pargi rattarajal ja ei ava ootamatult ust tahavaate peeglisse vaatamata.

Millisel Tallinna tänaval tunned sina end täna ratta seljas kõige turvalisemalt ja kus on seis kõige kriitilisem? Arutleme kommentaarides. 💬

22/09/2026

Rahvusvaheline autovaba päev on liikuvusnädala (16.–22. september) kulminatsiooniks. Eesmärk on julgustada inimesi proovima autole alternatiivseid liikumisviise nagu jalgsi käimist, jalgrattasõitu ja ühistransporti. Kiitus Lilleküla Gümnaasiumi kooliperele kauni ühispildi eest!

Täna toimus taas meie igasügisene liikumisaktsioon Lilleküla muuvib, mis kulmineerub alati koolipere ühispildi tegemisega. Autovaba päeva puhul kujutasime sel korral meie kooli kõige populaarsemat sõiduvahendit - jalgratast! Lilleküla liigub! 🚲

21/09/2026

Väga äge algatus! Sellisest rattabussist Tallinna erinevates linnaosades unistan ja vaikselt külvan seemet, et see saaks ka reaalsuseks.

01/09/2026

Käisin pühapäeval külas Vikerraadio, kus vestlesin saatejuht Piret Kooliga sellest, miks on jalgratas palju enam kui lihtsalt liikumisvahend. 🎧

Loe või kuula täispikka intervjuud Vikerraadio
järelkuulamisest ja ERR portaalist aga toon siin välja mõned teemad:

🚴‍♀️Olen kolm suve korraldanud Tallinnas naiste ühissõite, et anda indu, julgust ja rattatunnetust neile, kes üksi tänavale minna ei julge ning see on toonud nii mõnegi naise rohkem rattasõidu juurde.

⚠️Meil on ühine linnaruum, kus kahjuks/õnneks peavad sõbralikult kokku kõlama jalakäijad, ratturid ja autod. Me liigutame inimesi, mitte sõiduvahendeid, arvestame siis, et kõigil oleks turvaline ja jõuaks tervelt oma sihtpunkti.

👶🏽🚲🚴‍♀️Minu siht järgmiseks kaheks aastaks on tuua Tallinna tänavatele üha rohkem naisi ja lapsi – mitte ainult sporditegemiseks, vaid igapäevasteks sõitudeks tööle ja kooli.

https://eeter.err.ee/1610124004/rattalinnapea-minu-jaoks-on-rattasoit-teraapia
Foto: Piret Kooli / ERR

28/05/2025

“Kellele kuulub linn?”
Alustan sageli ettekandeid selle küsimusega - taustaks pilt elavast, 19. sajandi New Yorgi linnatänavast - kus pulbitseb tänavakaubandus, inimesed arutlevad elu asju, lapsed mängivad. Elus tänav. Eile sain sama küsimust küsida autojuhilt, kes kahesuunalisel rattadel, ühesuunalisel sõiduteel, mulle kohta kätte näitas. Mina rattal, tema mõnetonnises linnamaasturis. Küsisin sedasama - kellele linn kuulub - miks on sul autoroolis suurem õigus ruumile kui minul? Sain sõimata. Aktivistid = ühiskondlike huvide eest seisvad inimesed, saavad sageli sõimata, eriti kui nende sõnadega saab siduda päris inimese.

Sageli kuulen, et muidu oleks huvitav jälgida, aga aktivistid on hirmus negatiivsed. Tallinnas, ratturi, jalakäijana, mistahes vähemusena, on väga keeruline mitte muutuda kas negatiivseks või siis ükskõikseks. Kumb parem on?

Seega. Et mitte olla negatiivne, jagan emotsiooni linnast, kus negatiivne oli keeruline olla. Linnast, mis mind ausalt nii väga üllatas. Linn, mida käisin uudistamas ka väljaspool nooblit piirkonda. Elav linn.

Soovin, et Tallinn oleks selline linn.

01/04/2025

Abilinnapea Järvani kultuurisõja ja saamatuse pärast on laps haiglas. Täna juhtus esimene õnnetus, kus mopeediga sõitnud alaealisele sõitis otsa sõiduauto. Vastutav abilinnapea Kristjan Järvan ütles aasta eest: "kergliikluse reguleerimine ei ole linnavalitsuse prioriteet" (vt ERR link kommentaarides). Aasta eest sai ta ka teada, et mopeedid tulevad. Ta ei teinud midagi. Selle aasta jooksul on ta vaielnud ülejäänud linnavalitsusega Pelguranna trammitee üle, kirjutanud arvamuslugusid küll Narva soojusjaamast, vastandunud linnapeale ja vaielnud inimestega sotsiaalmeedias. Kõike muud peale oma töö.

See õnnetus hüüdis tulles. Ainsad kolm asja, mida ta pidanuks tegema, olid rattaradade joonimised, liiklusmärgid ja seesama rendimopeedide määrus. Järvan, astu tagasi!

Isamaa erakond 👎🏻

02/03/2025

Aastaringne rattaga liikumine tõstab siiani minu tutvusringkonnas inimeste kulmud pealaele. Sama üllatus tabas ka Õhtuleht ajakirjanikku Kristofer Seemat, kellele tundus, et rattaga liiguvad talvel vaid toidukullerid. Otsustasin talle näidata, et see pole mingi ekstreemne nähtus – põhjamaades on aastaringselt rattaga liikumine täiesti tavaline.

Nii juhtuski, et Kristofer pani üle mitme aasta kindad kätte, laenas kolleegilt talverehvidega ratta ning asusime teele. Karge talveilm sobitus samuti kenasti narratiivi. Sõitsime umbes 6–7 km läbi linna, samal ajal kui kaamerameeskond üritas autoga meil sabas püsida. Rääkisime liikluskultuurist, linnaruumist ja sellest, mis toetaks rattaliikluse loomulikku arengut.

Kes viitsib, vaatab videolugu ja loeb artiklit aga meelevaldsed mõtted said siia kirja nõnda 👇🏻

🚲 Talvel rattaga sõita on täiesti normaalne. Kui teed on puhtad, on see kiire ja lihtne viis punktist A punkti B jõuda.
🚴‍♂️ Linnarattur ei ole sportlane. See on lihtsalt praktiline viis liikuda ühest punktist teise ega vaja suuri investeeringuid.
🚗 Enamus autojuhte on arvestavad ja normaalsed …
❌ ...ja siis on autojuhid, kes on linnas ohtlikud mitte ainult ratturile vaid kõigile teistele liiklejatele, kaasa arvatud endile: viimasel ajal on eriti silma jäänud punaste tulede eiramine. Kes palju linnas liigub, näeb väga ohtlikke olukordi ning kontroll selle üle täna napib. Sama lugu on kiirusega: piirkiirused on seatud põhjusega, ent nende järgimine ei tule veel hästi välja - seda soosib linnaruumi disain ning kesine kontroll
🚲Tallinna rattur on kameeleon: Kord oled sõiduteel autodega, siis eraldatud rattateel (parim!), siis kõnniteel jalakäijatega, siis rattarajal, mis on küll värviline, aga kus jalakäija segaduses kõnnib. Rattale loodud teed algavad ja lõppevad sageli ei kusagil, jättes sõitja liiklusesse oma parima äranägemise järgi kohanema.
Rattur peab valima oma sõidukiiruse ja -stiili vastavalt ruumile, kus ta liigub.
🛤 Kõige tõhusam viis inimesi rattaga liikuma saada on luua hästi ühendatud ja turvaline rattateede võrgustik. See tähendab teid, mis on eraldatud nii mootorsõidukitest kui ka jalakäijatest ning kus saab iseseisvalt hakkama ka laps.
👫 Kui talvel rattaga liiklemine tundub hullumeelne, leia keegi, kes juba sõidab. Kristofer tegi nii ja oli täitsa edukas.
🔊 Liiklusmüra Tallinna on kõrvulukustav, liikumiseks on nutikas valida kõrvaltänavad.
🧤 Talvine rattasõit ei vaja spetsiaalset varustust - riietu vastavalt sihtkohale ja ilmale. Talvel on abiks soojad kindad ja peakate, vajadusel jalatsikaitsed
📖 Tee endale Liiklusseadus selgeks ent ole vaimse ja vahel füüsilise tervise huvides valmis oma õigusest loobuma.
💪 Hea enesetunne ja parem tervis liikumisest on garanteeritud!
🏁 Rattaga saab igale poole (5-6km raadiuses) kiiremini kui kui jala- või ühistranspordiga ning sageli isegi autoga. Puuduvad ummikud ning parkimiskohti pole keeruline leida.
❄️ Talvine rattasõit vajab nagu mistahes sõiduvahend, arvestamist talviste sõiduoludega - talverehv tuleb kasuks, mina eelistan rattale naelrehvi.

Reidi, Jõe ja Ahtri tänava ristmik Tallinnas. Foori ees peatub kaks jalgratturit. Õhtulehe reporter tunnistab oma elu esimesel talvisel rattasõidul: „Ma oleksin enda aruga praegu üle tee sõitnud. Ma ei näinud, et on punane tuli.“ Tallinna rattalinnapea Mariliis Mia Topp hoiatab: „Nii v....