headandlead

07/10/2026

Õiguskantsler on välja toonud, et omavalitsustel puudub mitmel juhul taristutasu kehtestamiseks sellisel kujul nagu nad seda teinud on seaduse volitus, ehk omavalitsused on võtnud endale suuremad volitused, kui seadus lubab: kui omavalitsus on kehtestanud määrusega üldise tasu, siis planeerimisseadus käsitleb vaid konkreetse rajatise ehitamise kulusid. Seda ei saa laiendada mistahes taristule.

Saame näha, mida kohtud kostavad. Planeerimisseadus on olemuslikult olnud valikulisel täitmisel p**ka aega ega kehti võrdselt kõigele ja tavakodanikul on õigust ja seaduse mõtte järgset tegutsemist väga keerukas välja nõuda. Ses osas on õiguskantsleri pöördumised tänuväärsed.

Õiguskantsler Ülle Madise esitas riigikohtule taotluse veel kolme omavalitsuse, seekord Loksa linna ning Jõelähtme valla ja Viimsi valla kehtestatud taristutasu määruse kehtetuks tunnistamiseks. Varem on ta sama teinud Keila linna puhul.

15/09/2026

Lootustandev, Tallinna Halduskohus otsustas uuesti, et Nursipalu laiendamisel rikuti seadust.

"Kohus pidas õigusvastaseks seda, et 2023. aasta korraldusega tehti põhimõtteline otsus harjutusvälja laiendamiseks olukorras, kus riigil ei olnud piisavalt teavet, et teha informeeritud otsustus, mis võtaks arvesse tegevuse mõjusid nii looduskeskkonnale kui ka kohalike elanike elukeskkonnale.

Tegevuse keskkonnamõju oli kirjeldatud vaid pealiskaudselt, koostamata oli mürauuring ning toimunud oli üksnes Natura eelhindamine, mille raames seejuures oli osa võimalikest mõjudest jäetud õigusvastaselt kõrvale."

Tallinna halduskohus rahuldas mittetulundusühingute ja kohalike elanike kaebused tühistada valitsuse korraldused, millega otsustati laiendada kaitseväe Nursipalu harjutusvälja ja kehtestati keskkonnameetmed.

07/09/2026

"Me räägime kvaliteetsest ruumist. Me räägime kestlikkusest, ligipääsetavusest, rohepöördest ja keskkonnahoidlikest hangetest. Aga kui tuleb valida projekteerija, küsime liiga sageli ainult üht: kes teeb kõige odavamalt?

Euroopa soovitab kvaliteeti, aga meie ostame endiselt hinda, kuigi on ilmne, et projekteerimis- ja intellektuaalsete teenuste hankimisel ei tohiks kvaliteeti taandada hinnale. Eesti on 2021. aasta andmete alusel saanud Euroopa Komisjoni poolt koostatavas Ühtse Turu riigihangete valdkonna tulemustabelis, milles hinnatakse riigihankepraktika toimimist Euroopa riikides, ebarahuldava tulemuse kolmes tulemusindikaatoris, millest esimeseks on üksnes madalaima hinna ja kulu eelistamine hanke võitja väljaselgitamisel." – Annika Valkna kirjutab ERR veergudel pikalt Eestit vaevanud probleemist kus planeerimisel ja projekteerimisel ostetakse hinda, mitte kvaliteeti.

Võib-olla peaksime Tallinnas Kadriorus Tammsaare muuseumi juures mahavõetud tamme kännu kõrval küsima mitte ainult seda, kes puu maha võttis, vaid hoopis milline on Eesti projekteerimiskultuur, kui kõik teevad oma tööd justkui õigesti, aga lõpuks jääb järele ainult tobe känd ja tagant...

07/08/2026

See on suur piinlikkus kui riik menetleb planeeringut ja selle keskkonnamõju hindamist tehes vigu ja neid parandades kokku 14 aastat.

Planeeringute koostamisel oli enne 2015 a planeerimisseaduse jõustusmist Eestis järelevalve ja selle suunitlus oli ka vigu avastada ja eos kõrvaldada.

Täna on planeerimisseadus vaevu toimiv. Tulemus: seadust rakendatakse ebavõrdselt (Nursipalu ja Viimsi jalgpallihallikaasuste seaduse rikkumised), menetlused on pikad jadaprotsessid ja kodanikkonnast ning keskkonnast kiputakse üle sõitma. Sh tehti viimast kohtu hinnangul ka algse Rail Baltica teemaplaneeringu koostamise ajal, mistõttu planeeringu algversioon leidis kohtu poolt tühistamist.

Meil on aeg taastada tegelikult kaasav, demokraatlik ja kohtuväliselt järelevalvet tagav planeerimissüsteem, mis Eestis edukalt 1995-2015 toimis.

14 aastat menetletud Rail Balticu viimane lõik sai heakskiidu. “See on väga suur võit”. Rail Balticu viimase lõigu keskkonnamõjude hindamine Pärnumaal sai heaks kiidetud, seda menetleti kokku 14 aastat. Transport, Logistika, RAIL BALTIC ESTONIA OÜ, Lauri Ulm, Pärnu, Pärnumaa, ühistrans...

01/06/2026

‼️Teavitamine ei ole kaasamine. Ka kavandatust informeerimine valitseja vaatenurgast otsus ellu viia midagi muutmata ei ole kaasamine.

🥰 Kaasamise eeldus on kõigi osapoolt õigus kaasa rääkida ja saavutada mingil viisil oma arvamusega arvestamine. Mida põhjendatum arvamus, seda selgem peaks olema ka sellega arvestamise määr. Kaasamiskultuuri suur osa on oskus kuulata ja kuuldu baasil otsida kompromissi või konsensust.

😢 Kui kaasamise tulemus on vaid nagu Viimsi jalgpallihallil või Nursipalus, kus kodanikest üle sõidetakse, sh seaduse algset mõtet rikkudes, siis ei saa sellest tekida midagi muud peale ühiskonna lõhenemise ja demokraatia vähenemise.

Anne Martin, kes on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik, kirjutab lingitud loos: "Kuidas kavandatav aitab kaasa Eesti elu edendamisele, peaks ühiskonnas laiemalt arusaadav olema juba enne planeeringu algatamist, siis on võimalik kohalikel aruteludel keskenduda nendele teemadele, mis konkreetselt planeerimisse puutuvad. Vastasel juhul peab leppima kaasamisel suurema ajakulu ning vähemalt esialgse vastuseisuga, kuna inimesed on teadmatuses ning plaanitav tundub nende jaoks vastuoluline."

Ehk kaasamisel peaks ennekõike lähtuma üldisematest planeeringutest ja reaalsest elulisest vajadusest midagi muuta kogu ühiskonna jaoks, mitte kitsalt arendaja ärihuvist või veel hullem võimul oleva partei huvist läbi suruda oma poliitiline otsus saabuvatel valmistel häälte korjamiseks nagu juhtus Viimsi jalgpallihalliga. Kui nii läheb, siis luuakse kogukonnas palju eluhoidvust laastavat vastandumist.

🌞 Loodetavasti taastub olukord kus 2010 eel olid riigis planeerimisega tegelevate osapoolte kodulehtedel levitatavad head kaasamistavad ja olukord kus 1995-2015. aastatel tõesti püriti kaasamise sisulisuse kvaliteedi üles viimisele.

2015. aastal jõustunud planeerimisseadus (mida on nüüd just kaasamise kaotamise osas nuditud) ja ka 2014. aasta riigieelarve seaduse sabas kaotatud säästva arengu seaduse nõue tagada riiklike arengukavade siduvus on sisulist kaasamist palju vähendanud. Teavitamisteerull koos propagandaga ei ole kuidagi haakumas planeerimisseaduse algse mõttega tagada kodanikkonnale oma kodukoha arengus kaasarääkimise võimalus.

🤗 Kaasamise peamine põhjus on ennekõike see, et rajatav objekt või ruumiline lahendus oleks arusaadav ja elluviidav ilma kogukondi lõhestamata ning keskkonnale viga tegemata. Kohalikud inimesed tunnevad alati keskkonda ja paika paremini, kui kaugelt saabunud ekspert, kes küll ehk adub mingit valdkonda aga ei pruugi teada, mis on tegelik elukorraldus ja kogukondlik toimimismudel.

Kui arendaja, kogukond ja omavalitsus toimivad harmoonias, on võit kõigile alati tagatud. See on see, miks üldse planeerimist on vaja!

Riiklikud eesmärgid ja kohalikud huvid peavad tasakaalu leidma. Läbimõeldud kaasamine ja valmisolek otsida toimivaid lahendusi võib parandada teineteisemõistmist ajal, mil vastandumine üha kasvab, kirjutab Anne Martin.

21/05/2026

2014-2015 aastatel lubati, et uue seadusega planeerimine läheb lihtsaks aga läks hulka keerukamaks ja ajamahukamaks. Nüüd on seda seadust muudkui nuditud. Kaasav pool ja kodanike võimalus end kaitsta aina väheneb. Kas sellest ka planeeringute menetluskiirused kasvavad, näitab aeg.

Kunagi planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) ajal oli normaalne koostada üldplaneeringu kohane detailplaneering 6-12 kuuga ja üldplaneeringut muutev 8-16 kuuga. Üldplaneeringuid koostati siis ca 1 kuni 1,5 aastaga ja kõik planeeringu liigid läbisid avalike aruteude filtri.

Nüüd peetakse detailplaneeringu puhul kahte aastat kiireks ja eesmärk olevat müstiliselt p**k 22 kuud. Tagurpidiminek!

Kui selles seaduse muutuses midagi head on, siis see, et eriplaneering, kui toimimatu ja bürokraatlikult rumal planeerimisliik, kaob. Seda küll ülivalel põhjusel, Nursipalus seaduse rikkumine tahetakse seadust muutes lihtsalt kaotada. See oli ju huvitav olukord, kus justiitsminister Pehvkur lasi välja töötada tänase planeerimisseaduse eelnõu, siseminister Pehvkur selle parlamenti viis ja kaitseminister Pehvkur seda sama korda mida ise välja töötada lasi julmalt rikkus.

Süsteemsest kaasavast ja visioonipõhisest kiirest planeerimisest oleme ka nende seadusemuudatuste järel kahjuks aga valgusaastate kaugusel.

Süsteemse visoonipõhise ja kaasava planeerimise asemel on lihtsalt bürokraatlik tiksutamine, mis on aja- ja töömahukas. Planeeringute üle vaidlemseks on järel kahjuks vaid üks koht: kohus.

See, et eemaldati planeeringute nö igavene kehtivuse kestvus on aga rikkuv selgelt vaba turgu ja kodanike õigusi, kes planeerimisbürokraatia kadalippe on läbinud. Näiteks Tallinnas Tartu mnt 33 kehtib eelmisest aastast detailplaneering mille algatamise esmasest taotlemisest kehtestamiseni kulus 19 aastat. Just 19 aastat! Nüüd veidi enam kui 9 aasta pärast kaotab see automaatselt kehtivuse. Väga kummastav. Loodetavasti siin siiski tõlgendatakse seadust nii, et varasemate seaduste alusel koostatud planeeringu 10 aastaga kehtivust ei kaota, vaid ainult nüüdse seaduse muudatuse järgsed. Seaduse ei saa ju jõustuda tagantjärgi. Kuigi just tänase seaduse järgi kipuvad kohtud sageli tõlgendama ka PES aegseid planeeringuid.

Oleks normaalne, et seadusesse oleks lisatud planeeringu tähtaegse kehtestamise võimalus (nt Rootsis on selline võimalus), siis juba kehtestamisel on teada kaua planeering kehtib. Seda teed ei valitud. Selgelt peaks olema nii kohti kui ka piirkondi, kus planeering kehtib pikalt (nt, et Ida Virumaal saada arendustegevus käima). Arenduseks on ju võimalus turu tõusu mitte languse perioodil. Turu tsüklilisus on taas seaduse koostajatel ununenud.

Ilmselt tervikvaade kodanikuühiskonnale, kaasamisele ja visioonipõhisele ruumiloomele on hetkel vaid unistus.

Seda kas me kunagi ka jõuame tagasi selleni, et planeeringud on toimivad nagu suures plaanis oli 1995-2015 vahemikul, näitab aeg. 2015. aasta järel on selgelt veelgi enam lugema hakanud kes tunneb keda ja kes on otsustaja soosingus. Nüüdsed seaduse muudatused sogavad vett veelgi. Kindlasti on neid, kel on head tutvused ja kelle jaoks asi on nüüd kergem. Samas kodanikule, kes seisab oma kodukoha eest, on see seadus tagasiminek ja Pehvkur seaduse rikkumise seadustamine kodanikuühiskonna tühistamise valguses.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse, mis lihtsustab ja kiirendab planeerimismenetlusi.

04/05/2026

Linnades ehitamise keelamine teede ja raudteedeääres on väga kummaline lähenemine. Linnades on ju liiklusvood ja hooned alati koos eksisteerinud ja võrreldes nii mõnegi suurlinnaga on Tallinnas müratasemed madalad. Kui linnas elamuehitus teede ääres keelata suureneb valglinnastumine, kui suureneb valglinnastumine suurenevad linnas liiklusvood.

https://www.err.ee/1610013751/oiguskantsler-taunis-uute-hoonete-soiduteede-aarde-ehitamise-lauskeeldu/

26/02/2026

Meil oli au nõustada Lubja 2 detailplaneeringu vaidlust. Koostasime kohtule ekspertarvamuse üldplaneeringu rikkumistest.

Kohus leidis Lubja 2 detailplaneeringu kaasuses, et Viimsi Vallavalitsus oli teinud olulisi vigu planeerimisprotsessis, jättes tähelepanuta kavandatava äriehitise ja parkla negatiivse mõju piirkonna rohevõrgustikule, sealhulgas loomastikule ja linnustikule.

Peale pikemat kohtuistungite ringi otsustas kohus Viimsi Vallavalitsuse kaalutlusvigade ja möödalaskmiste tõttu Lubja 2 detailplaneeringu tühistada. Viimsi vald aga sellest suurt ei õppinud, vigu teind ametnikud läksid edasi ja surusid läbi veel enam vigu tehes Viimsi alevikku üldplaneeringuga vastu olus oleva jalgpallihalli. Sealjuures lubasid nad, et hall ei paista Toompealt ja Tallinna rannajoonelt (mida see paistab) ja hallis ei peeta võistlusi aga nüüd peavad seal hallis turniire. Halli normidest 4 väiksema parkla tõttu on nüüd aleviku teeääred ummistatud autodest.

Seadused peavad kehtima võrdselt kõigile. Viimsis aga ei kehti. Selle tunnistajaks on veel mitmed kohtuvaidluste võidud, kahjud on jäänud maksumaksja kanda ja seadust rikkunud ametnikud ja poliitikud on valdavas osas võimu juures edasi. Kahjuks kasutati häältemagnetina enne valimisi just jalgpallihalli, Eesti suurimat ebaseaduslikku ehitist. Loodetavasti õiglus taastub ja kui meil on õigusriik, siis lammutatakse ka see jalgpallihall.

Eesti ehitussektoris on viimasel ajal valitsenud pessimistlik meeleolu, kuid ehitus- ja kinnisvarafirmad väljendavad tuleviku suhtes juba ettevaatlikku optimismi, ütleb advokaadibüroo Cobalt oma Balti riikide turuülevaates, mis võttis teiste kohtulugude seas vaatluse alla ka ehitus- ja planeeri...

23/02/2026

Eesti on armas! 🇪🇪 Elagu VABA EESTI! Kuula Kaur Lass ettekanne vastutusest, vabadusest, planeerimise valdkonnaülesusest, eluhoidvusest ja õigusriigist ning sihtide seadmisest sinimustvalge lipu foonil.

Meie õigusriik on kodanike päästa. Loodame, et see ettekanne muudab planeerimise kaasva olemuse ja õigusriigi taastamise vajaduse paremini ja laiemini arusaadavaks.

Olgu 108 aasta see, kus Eesti saab taas vabaks poliitvalede ja propagandalainest, mida viimased 6 aastat on meile peale surutud! 🇪🇪
.. ja leidke aega minna metsa!

https://www.youtube.com/watch?v=Fe8rzUnv0fA

Metsa Mõte konverentsil 13. novembril tegi ettekande planeerimisekspert Kaur Lass "Eluhoidvus ja loodustunnetus kui säästliku planeerimise alused”Selleks et...

23/02/2026

"Pikaajaliselt kuivendatud metsad on väljakujunenud ja väärtuslikud metsaökosüsteemid, mis pakuvad samasuguseid hüvesid nagu teisedki Eesti metsad. Need on kohastunud ökosüsteemid, kus biomassi juurdekasv ja varisest tulenev süsiniku sisend ületavad turba lagunemisest tuleneva emissiooni ning seeläbi panustavad kliimamuutuste leevendamisse.

Produktiivsete metsade veetaseme tõstmine kahjustab väljakujunenud elustikku ja paiskab atmosfääri suures koguses kasvuhoonegaase, võimendades seeläbi kliimamuutusi. Sood on kahtlemata unikaalsed ja kaitset väärivad ökosüsteemid, kuid nende taastamist suurtes mahtudes ei saa teha teadmata tegelikku kliimamõju, sest tagajärjed võivad olla ulatuslikud ja pikaajalised.

Märgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada ökosüsteemides, mis on tõepoolest hävinud, näiteks ammendunud turbakarjäärides." – Reimo Lutter

Eluhoidvus peaks olema kõiges kriteerium. Paraku on kampaaniamajandus Eestis tavalisem kui pika-aegne arengu kavadamine.

Märgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada ökosüsteemides, mis on tõepoolest hävinud, näiteks ammendunud turbakarjäärides. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ja LULUCF-i regulatsiooni täitmiseks on mõistlikum strateegia säilitada produktiivsed metsad elujõulistena, kirjutab Reimo Lut...