headandlead

01/06/2026

‼️Teavitamine ei ole kaasamine. Ka kavandatust informeerimine valitseja vaatenurgast otsus ellu viia midagi muutmata ei ole kaasamine.

🥰 Kaasamise eeldus on kõigi osapoolt õigus kaasa rääkida ja saavutada mingil viisil oma arvamusega arvestamine. Mida põhjendatum arvamus, seda selgem peaks olema ka sellega arvestamise määr. Kaasamiskultuuri suur osa on oskus kuulata ja kuuldu baasil otsida kompromissi või konsensust.

😢 Kui kaasamise tulemus on vaid nagu Viimsi jalgpallihallil või Nursipalus, kus kodanikest üle sõidetakse, sh seaduse algset mõtet rikkudes, siis ei saa sellest tekida midagi muud peale ühiskonna lõhenemise ja demokraatia vähenemise.

Anne Martin, kes on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik, kirjutab lingitud loos: "Kuidas kavandatav aitab kaasa Eesti elu edendamisele, peaks ühiskonnas laiemalt arusaadav olema juba enne planeeringu algatamist, siis on võimalik kohalikel aruteludel keskenduda nendele teemadele, mis konkreetselt planeerimisse puutuvad. Vastasel juhul peab leppima kaasamisel suurema ajakulu ning vähemalt esialgse vastuseisuga, kuna inimesed on teadmatuses ning plaanitav tundub nende jaoks vastuoluline."

Ehk kaasamisel peaks ennekõike lähtuma üldisematest planeeringutest ja reaalsest elulisest vajadusest midagi muuta kogu ühiskonna jaoks, mitte kitsalt arendaja ärihuvist või veel hullem võimul oleva partei huvist läbi suruda oma poliitiline otsus saabuvatel valmistel häälte korjamiseks nagu juhtus Viimsi jalgpallihalliga. Kui nii läheb, siis luuakse kogukonnas palju eluhoidvust laastavat vastandumist.

🌞 Loodetavasti taastub olukord kus 2010 eel olid riigis planeerimisega tegelevate osapoolte kodulehtedel levitatavad head kaasamistavad ja olukord kus 1995-2015. aastatel tõesti püriti kaasamise sisulisuse kvaliteedi üles viimisele.

2015. aastal jõustunud planeerimisseadus (mida on nüüd just kaasamise kaotamise osas nuditud) ja ka 2014. aasta riigieelarve seaduse sabas kaotatud säästva arengu seaduse nõue tagada riiklike arengukavade siduvus on sisulist kaasamist palju vähendanud. Teavitamisteerull koos propagandaga ei ole kuidagi haakumas planeerimisseaduse algse mõttega tagada kodanikkonnale oma kodukoha arengus kaasarääkimise võimalus.

🤗 Kaasamise peamine põhjus on ennekõike see, et rajatav objekt või ruumiline lahendus oleks arusaadav ja elluviidav ilma kogukondi lõhestamata ning keskkonnale viga tegemata. Kohalikud inimesed tunnevad alati keskkonda ja paika paremini, kui kaugelt saabunud ekspert, kes küll ehk adub mingit valdkonda aga ei pruugi teada, mis on tegelik elukorraldus ja kogukondlik toimimismudel.

Kui arendaja, kogukond ja omavalitsus toimivad harmoonias, on võit kõigile alati tagatud. See on see, miks üldse planeerimist on vaja!

Riiklikud eesmärgid ja kohalikud huvid peavad tasakaalu leidma. Läbimõeldud kaasamine ja valmisolek otsida toimivaid lahendusi võib parandada teineteisemõistmist ajal, mil vastandumine üha kasvab, kirjutab Anne Martin.

21/05/2026

2014-2015 aastatel lubati, et uue seadusega planeerimine läheb lihtsaks aga läks hulka keerukamaks ja ajamahukamaks. Nüüd on seda seadust muudkui nuditud. Kaasav pool ja kodanike võimalus end kaitsta aina väheneb. Kas sellest ka planeeringute menetluskiirused kasvavad, näitab aeg.

Kunagi planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) ajal oli normaalne koostada üldplaneeringu kohane detailplaneering 6-12 kuuga ja üldplaneeringut muutev 8-16 kuuga. Üldplaneeringuid koostati siis ca 1 kuni 1,5 aastaga ja kõik planeeringu liigid läbisid avalike aruteude filtri.

Nüüd peetakse detailplaneeringu puhul kahte aastat kiireks ja eesmärk olevat müstiliselt p**k 22 kuud. Tagurpidiminek!

Kui selles seaduse muutuses midagi head on, siis see, et eriplaneering, kui toimimatu ja bürokraatlikult rumal planeerimisliik, kaob. Seda küll ülivalel põhjusel, Nursipalus seaduse rikkumine tahetakse seadust muutes lihtsalt kaotada. See oli ju huvitav olukord, kus justiitsminister Pehvkur lasi välja töötada tänase planeerimisseaduse eelnõu, siseminister Pehvkur selle parlamenti viis ja kaitseminister Pehvkur seda sama korda mida ise välja töötada lasi julmalt rikkus.

Süsteemsest kaasavast ja visioonipõhisest kiirest planeerimisest oleme ka nende seadusemuudatuste järel kahjuks aga valgusaastate kaugusel.

Süsteemse visoonipõhise ja kaasava planeerimise asemel on lihtsalt bürokraatlik tiksutamine, mis on aja- ja töömahukas. Planeeringute üle vaidlemseks on järel kahjuks vaid üks koht: kohus.

See, et eemaldati planeeringute nö igavene kehtivuse kestvus on aga rikkuv selgelt vaba turgu ja kodanike õigusi, kes planeerimisbürokraatia kadalippe on läbinud. Näiteks Tallinnas Tartu mnt 33 kehtib eelmisest aastast detailplaneering mille algatamise esmasest taotlemisest kehtestamiseni kulus 19 aastat. Just 19 aastat! Nüüd veidi enam kui 9 aasta pärast kaotab see automaatselt kehtivuse. Väga kummastav. Loodetavasti siin siiski tõlgendatakse seadust nii, et varasemate seaduste alusel koostatud planeeringu 10 aastaga kehtivust ei kaota, vaid ainult nüüdse seaduse muudatuse järgsed. Seaduse ei saa ju jõustuda tagantjärgi. Kuigi just tänase seaduse järgi kipuvad kohtud sageli tõlgendama ka PES aegseid planeeringuid.

Oleks normaalne, et seadusesse oleks lisatud planeeringu tähtaegse kehtestamise võimalus (nt Rootsis on selline võimalus), siis juba kehtestamisel on teada kaua planeering kehtib. Seda teed ei valitud. Selgelt peaks olema nii kohti kui ka piirkondi, kus planeering kehtib pikalt (nt, et Ida Virumaal saada arendustegevus käima). Arenduseks on ju võimalus turu tõusu mitte languse perioodil. Turu tsüklilisus on taas seaduse koostajatel ununenud.

Ilmselt tervikvaade kodanikuühiskonnale, kaasamisele ja visioonipõhisele ruumiloomele on hetkel vaid unistus.

Seda kas me kunagi ka jõuame tagasi selleni, et planeeringud on toimivad nagu suures plaanis oli 1995-2015 vahemikul, näitab aeg. 2015. aasta järel on selgelt veelgi enam lugema hakanud kes tunneb keda ja kes on otsustaja soosingus. Nüüdsed seaduse muudatused sogavad vett veelgi. Kindlasti on neid, kel on head tutvused ja kelle jaoks asi on nüüd kergem. Samas kodanikule, kes seisab oma kodukoha eest, on see seadus tagasiminek ja Pehvkur seaduse rikkumise seadustamine kodanikuühiskonna tühistamise valguses.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse, mis lihtsustab ja kiirendab planeerimismenetlusi.

04/05/2026

Linnades ehitamise keelamine teede ja raudteedeääres on väga kummaline lähenemine. Linnades on ju liiklusvood ja hooned alati koos eksisteerinud ja võrreldes nii mõnegi suurlinnaga on Tallinnas müratasemed madalad. Kui linnas elamuehitus teede ääres keelata suureneb valglinnastumine, kui suureneb valglinnastumine suurenevad linnas liiklusvood.

https://www.err.ee/1610013751/oiguskantsler-taunis-uute-hoonete-soiduteede-aarde-ehitamise-lauskeeldu/

26/02/2026

Meil oli au nõustada Lubja 2 detailplaneeringu vaidlust. Koostasime kohtule ekspertarvamuse üldplaneeringu rikkumistest.

Kohus leidis Lubja 2 detailplaneeringu kaasuses, et Viimsi Vallavalitsus oli teinud olulisi vigu planeerimisprotsessis, jättes tähelepanuta kavandatava äriehitise ja parkla negatiivse mõju piirkonna rohevõrgustikule, sealhulgas loomastikule ja linnustikule.

Peale pikemat kohtuistungite ringi otsustas kohus Viimsi Vallavalitsuse kaalutlusvigade ja möödalaskmiste tõttu Lubja 2 detailplaneeringu tühistada. Viimsi vald aga sellest suurt ei õppinud, vigu teind ametnikud läksid edasi ja surusid läbi veel enam vigu tehes Viimsi alevikku üldplaneeringuga vastu olus oleva jalgpallihalli. Sealjuures lubasid nad, et hall ei paista Toompealt ja Tallinna rannajoonelt (mida see paistab) ja hallis ei peeta võistlusi aga nüüd peavad seal hallis turniire. Halli normidest 4 väiksema parkla tõttu on nüüd aleviku teeääred ummistatud autodest.

Seadused peavad kehtima võrdselt kõigile. Viimsis aga ei kehti. Selle tunnistajaks on veel mitmed kohtuvaidluste võidud, kahjud on jäänud maksumaksja kanda ja seadust rikkunud ametnikud ja poliitikud on valdavas osas võimu juures edasi. Kahjuks kasutati häältemagnetina enne valimisi just jalgpallihalli, Eesti suurimat ebaseaduslikku ehitist. Loodetavasti õiglus taastub ja kui meil on õigusriik, siis lammutatakse ka see jalgpallihall.

Eesti ehitussektoris on viimasel ajal valitsenud pessimistlik meeleolu, kuid ehitus- ja kinnisvarafirmad väljendavad tuleviku suhtes juba ettevaatlikku optimismi, ütleb advokaadibüroo Cobalt oma Balti riikide turuülevaates, mis võttis teiste kohtulugude seas vaatluse alla ka ehitus- ja planeeri...

23/02/2026

Eesti on armas! 🇪🇪 Elagu VABA EESTI! Kuula Kaur Lass ettekanne vastutusest, vabadusest, planeerimise valdkonnaülesusest, eluhoidvusest ja õigusriigist ning sihtide seadmisest sinimustvalge lipu foonil.

Meie õigusriik on kodanike päästa. Loodame, et see ettekanne muudab planeerimise kaasva olemuse ja õigusriigi taastamise vajaduse paremini ja laiemini arusaadavaks.

Olgu 108 aasta see, kus Eesti saab taas vabaks poliitvalede ja propagandalainest, mida viimased 6 aastat on meile peale surutud! 🇪🇪
.. ja leidke aega minna metsa!

https://www.youtube.com/watch?v=Fe8rzUnv0fA

Metsa Mõte konverentsil 13. novembril tegi ettekande planeerimisekspert Kaur Lass "Eluhoidvus ja loodustunnetus kui säästliku planeerimise alused”Selleks et...

23/02/2026

"Pikaajaliselt kuivendatud metsad on väljakujunenud ja väärtuslikud metsaökosüsteemid, mis pakuvad samasuguseid hüvesid nagu teisedki Eesti metsad. Need on kohastunud ökosüsteemid, kus biomassi juurdekasv ja varisest tulenev süsiniku sisend ületavad turba lagunemisest tuleneva emissiooni ning seeläbi panustavad kliimamuutuste leevendamisse.

Produktiivsete metsade veetaseme tõstmine kahjustab väljakujunenud elustikku ja paiskab atmosfääri suures koguses kasvuhoonegaase, võimendades seeläbi kliimamuutusi. Sood on kahtlemata unikaalsed ja kaitset väärivad ökosüsteemid, kuid nende taastamist suurtes mahtudes ei saa teha teadmata tegelikku kliimamõju, sest tagajärjed võivad olla ulatuslikud ja pikaajalised.

Märgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada ökosüsteemides, mis on tõepoolest hävinud, näiteks ammendunud turbakarjäärides." – Reimo Lutter

Eluhoidvus peaks olema kõiges kriteerium. Paraku on kampaaniamajandus Eestis tavalisem kui pika-aegne arengu kavadamine.

Märgalade taastamist tuleks eelistatult katsetada ökosüsteemides, mis on tõepoolest hävinud, näiteks ammendunud turbakarjäärides. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ja LULUCF-i regulatsiooni täitmiseks on mõistlikum strateegia säilitada produktiivsed metsad elujõulistena, kirjutab Reimo Lut...

20/02/2026

Oleme riigina nukras kohas, kus õiguskindlus kõigub koos õigusriigiga. Tore, et õiguskantsler siin siiski sõna võtab, sest seaduses ju KUIDAGI TAGANTJÄRGI JÕUSTUDA EI SAA.

Ago Pelisaar tõi välja, et kui detailplaneering on kehtestatud tolle aja õigusaktidele vastavalt, siis vahepeal muutunud seadus ei muuda detailplaneeringut kehtetuks.

Ta selgitas: "Detailplaneering jääb kehtima nii, nagu ta kehtib ja seda peaks saama ka ellu viia, nii nagu ta on kehtestatud. Kui seda usaldust tahetakse murda, siis tuleb järgida protseduurireegleid ja võib-olla, et isegi hinnata, et kas on vaja kahju hüvitamist käsitleda."

Haapsalu linnas tekkis uue üldplaneeringuga olukord, kus osa kehtivaist detailplaneeringuist jääb ehituskeeluvööndisse. Haapsalu linn pani üldplaneeringusse klausli, millega muudeti sellised detailplaneeringud kehtetuks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole selline lahendus õige.

18/02/2026

Eesti dilemma on see, et aus inimene koormatakse bürokraatiaga üle. Nii nõustasime meiegi 19 aastat Tallinnas Tartu mnt 33 detailplaneeringu koostamist (see kehtestati eelmine aasta). Samas mingis kohas ei täideta seadust üldse (nt Nursipalu harjutusväljaku ja Viimsi jalgpallihalli kaasused, kus planeerimisseadust ei järgita).

Paljud probleemid on meil aastaid teada. Aga lõpuks järgneb ülereaktsioon ja paanika kui avalikult vead paljastatakse.

Kas sellest ka õigusriik taastub on iseteema. Tee õigusriigi taastamiseks Eestis on p**k.

Ametnikud said üle kümne aasta märguandeid selle kohta, et ehitisregistris on vabalt kättesaadavad andmed ja dokumendid, mis ei tohiks avalikud olla. Riik aga veeretab vastutuse omavalitsuste õlule ning nõuab sadade tuhandete failide läbivaatamist.

17/02/2026

Eesti on planeerimisega nukras kohas. Nt Vabariigi Valitsus ja Viimsi vallavalitsus lihtsalt eiravad planeerimisseadust. Turg ei ole vaba. Viimsis on seda eriti eelmise vallavalituse ajal hästi näha olnud, vald rajas jalkahalli kergetööstusmaale üldplaneeringu vastaselt, samal ajal kergetööstusmaa omanikel keelas seal arendustegevuse kergetööstuse jaoks. Just nii ajuvabalt on asjad olnud.

Indrek Neivelt avab: "Rääkisin paar päeva tagasi ühe 60+ ettevõtjaga, ta ütles, et tal läks 17 aastat ühe detailplaneeringu peale. Ta ütles, et ma vist rohkem ei hakka ühtegi ette võtma, aitab küll. See on reguleerimise ja ülejuhtimise teine pool – inimesed lihtsalt vaatavad ja küsivad: miks mul seda vaja on?"

Ka meil õnnestus nõustada Tallinnas Tartu mnt 33 detailplaneeringu koostamist 19 aastat!

See ei ole ju vaba turg, sest samal ajal saavad teised isikud hooneid rajada projekteerimistingimuste alusel.

Praegu jääb mulje, et Eesti riigil on kaks eesmärki: majanduskasv ja pensioniks raha kogumine, see pole aga tervemõistuslik, ütles ettevõtja Indrek Neivelt saates "Reedene intervjuu". Tema sõnul peaks riik tulema tagasi suurema eesmärgi juurde ehk panema eesti keele ja kultuuri säilitamise ...

16/02/2026

Planeerimine ja arhitektuur on erinevad valdkonnad oleuselt. Hea planeering on see, mis jätab loomevabaduse arhitektile. Õnneks Eestis head arhitektuurset loomingut sünnib.

Laupäeval, 14. veebruaril jagati Tallinna Linnateatris pidulikul auhinnatseremoonial 2025. aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -loojaid.