Eesti Vee-ettevõtete Liit

23/10/2026

💧🌿 Kas märgala taastamiseks piisab sellest, kui vesi tagasi tuua?

Tartu Ülikooli ja California Berkeley Ülikooli teadlaste uuring näitab, et mitte alati.

Teadlased jälgisid nelja aasta jooksul kahe taastatud märgala arengut – Eestis asuvat Ess-sood ja Californias paiknevat Hill Slough'd. Kuigi mõlemal alal taastati veerežiim, ei järgnenud sellele oodatud taimestiku taastumist. Vähene taimkate mõjutas omakorda märgalade võimet süsinikku siduda.

🔬 Uuringu oluline järeldus: edukaks taastamiseks ei pruugi piisata üksnes veetaseme tõstmisest. Vajalik võib olla ka pinnase ja veerežiimi täiendav kohandamine, taimede aktiivne taastamine ning pikaajaline seire. See on väärtuslik teadmine nii veekeskkonna kaitsmise kui ka looduspõhiste lahenduste kavandamise seisukohalt.

👇 Loe uuringust lähemalt ERRi Novaatorist.

Tugevalt kahjustatud märgalade taastamisel ei pruugi ainult veerežiimi taastamisest piisata, näitab uus uuring. Taastamistööde käigus tuleb aktiivselt kaasa aidata ka taimestiku taastumisele, kirjutab Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia nooremteadur Ilona Tamm.

23/10/2026

💧 Läätsa reoveepuhasti saab uue rolli Lääne-Saaremaa reoveekäitluses

Kuressaare Veevärk rekonstrueerib Läätsa reoveepuhasti ja rajab sinna purgla vastuvõtusüsteemi, et kasutada senisest paremini ära puhasti olemasolevat võimsust.

Läätsa puhasti rajati algselt kohaliku kalatööstuse vajadusteks ning töötab praegu projekteeritud võimsusest oluliselt väiksema koormusega.

Uus purgla hakkab teenindama Sõrve, Salme ja osaliselt Lümanda piirkonda. Sõrve kaugemast otsast reovee vedamise vahemaa väheneb võrreldes senise Kullimäe puhastiga ligikaudu poole võrra.

🚛 Lühemad veokaugused tähendavad väiksemaid transpordikulusid ning loovad eeldused reovee äraveoteenuse hinna kontrolli all hoidmiseks.

Hea näide sellest, kuidas olemasoleva veetaristu läbimõeldud kasutamine võib anda kasu nii teenuse korraldusele kui ka tarbijatele.

👇 Loe lähemalt Saarte Häälest.

Kuressaare Veevärk rekonstrueerib Läätsa reoveepuhasti ja rajab puhastile purgla vastuvõtusüsteemi, mis loob eelduse teenuse odavnemiseks Lääne-Saaremaal.

22/10/2026

🌧️💧 Tugevad vihmasajud ja üleujutused võivad proovile panna nii asulate taristu kui ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide töökindluse. Seetõttu on oluline ennetada võimalikke kahjusid ning leida iga piirkonna oludele sobivad lahendused.

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel viiakse Tartus, Võrus, Narva-Jõesuus, Kuressaares ja Harku vallas ellu lahendusi, mis aitavad vähendada üleujutustega kaasnevaid riske. Sõltuvalt piirkonna vajadustest võivad lahendused hõlmata taristu uuendamist, pumplate rajamist, kaldakindlustusi, ajutisi veetõkkeid või veekogude korrastamist.

👇 Loe lähemalt Kliimaministeeriumi jagatud uudisest.
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1570494325111182&set=a.295567719270522

🌧️ Muutuv kliima suurendab üleujutuste riski, mistõttu peame oma asulad ja taristu üleujutusteks paremini ette valmistama enne, kui kahju on tekkinud.

💬 „Üleujutusriskide vähendamine on järjepidev töö. Oluline on vaadata tervikpilti ja valida kohalikest oludest lähtuv lahendus – olgu selleks taristu uuendamine, kaldakindlustuste ja pumplate rajamine, ajutiste veetõkete soetamine või veekogude korrastamine. Nii saame vähendada üleujutusega kaasnevaid riske ja leevendada nende mõju inimestele, varale ja taristule,“ ütles Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Kliimaministeeriumi välja töötatud meetme kaudu saavad Tartus, Võrus, Narva-Jõesuus, Kuressaares ja Harku vallas teoks just kohalikke riske arvestavad lahendused.

Loe Keskkonnainvesteeringute Keskuse uudisest lähemalt, milliseid töid eri piirkondades ette võetakse: 👇
https://www.kik.ee/et/uudised/kik-toetab-uleujutusohu-vahendamist-ligi-37-miljonit-euroga

22/10/2026

📺💧 SOOVITUSLIK VAATAMINE | Meie veekogud – 16 lugu Eestimaa vetest

Mis ühendab Võhandu jõel tegutsevat matkajuhti, Äntu sinijärve allveesukeldujat ja Ülemiste järve veepuhastusjaama töötajat?

Neid kõiki seob vesi. 💙

LIFE WetEST projekti raames valminud ETV lühiklippide sari „Meie veekogud“ viib vaatajad Eesti järvede, jõgede, lahtede ja allikate juurde, tutvustades nii nende looduslikku eripära kui ka inimestega seotud lugusid.

🎥 Kokku 16 lugu, mis tuletavad meelde, kui mitmekesine ja väärtuslik on meie veekeskkond.

📺 Uued klipid on ETV eetris kolmapäeviti „Pealtnägija“ ja „Aktuaalse kaamera“ vahel.

👇 Juba eetris olnud lugusid saab vaadata ERRi Jupiterist.

ERR-i tasuta veebikanal, mis näitab parimaid saateid, sarju, filme, dokfilme ning võimaldab mugavalt otse kuulata kõiki ERRi raadio ja teleprogramme.

22/10/2026

🌿💧 Kas sademevesi peab alati võimalikult kiiresti torustikku jõudma?

Mitte tingimata! Linnakeskkonnas saab sademevett juhtida ka looduspõhiste lahendustega, mis aitavad vett kohapeal hallata ja vähendada koormust sademeveesüsteemidele.

Tartus on endise sadamaraudtee piirkonda rajatud looduspõhine sademeveelahendus, mis näitab, kuidas saab veemajanduse põhimõtteid lõimida linnaruumi kujundamisega.

Sellised lahendused väärivad tähelepanu, sest kliimamuutustega kohanemine ei tähenda üksnes olemasoleva taristu uuendamist, vaid ka uute võimaluste kasutamist. 👇 Loe Tartu näitest lähemalt.

Sadamaraudteel valmis looduspõhine sademeveelahendus, mis aitab tugevate vihmasadude ajal leevendada olemasoleva sademeveetorustiku koormust ja vähendada uputuse ohtu Tähe tänaval. Transport ja linnaplaneerimine 19. oktoober 2026 Foto: Peeter Paaver Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul on iga sa...

21/10/2026

Kuidas muuta vee- ja kanalisatsioonitaristu planeerimine andmepõhisemaks ning vähendada killustatust erinevate andmete ja tööprotsesside vahel?

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsib hankega partnerit DigiVesi projekti järgmise etapi elluviimiseks.

💻 Hanke keskmes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiskava (ÜVVK) mooduli esmase lahenduse katsetamine pärisandmete ja kasutajatega ning veebipõhise demokeskkonna loomine. Katsetuse tulemused aitavad hinnata lahenduse toimivust ja kasutatavust ning kavandada DigiVesi järgmisi arendusetappe.

🤝 Kui sinu ettevõttel või meeskonnal on kogemusi digilahenduste arendamisega, tasub hankega tutvuda!

👇 Täpsem info ja viide riigihankele KIKi originaalpostituses.

💧 Otsime partnerit DigiVesi projekti järgmise sammu elluviimiseks!

Kuidas muuta veemajanduse planeerimine senisest andmepõhisemaks ning katsetada lahendust päris kasutajate ja pärisandmetega?

💡 DigiVesi liigub analüüsist praktilise katsetamiseni. Hanke keskmes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiskava (ÜVVK) mooduli Proof of Concept ehk POC, millega soovime valideerida kavandatud lahenduse äriloogikat ja kasutatavust ning luua veebipõhise demokeskkonna. POC annab omakorda sisendi DigiVesi järgmisteks arendusotsusteks.

DigiVesi laiem eesmärk on luua eeldused süsteemsemaks ja andmepõhisemaks ÜVVK teenuse juhtimiseks ning siduda paremini hajali paiknevaid andmeid ja protsesse.

Tutvu hankega ja esita pakkumus Riigihangete registris (link kommentaarides). 👇

Kui tead ettevõtet või meeskonda, kellele see väljakutse võiks sobida, siis jaga infot ka nendega!

21/10/2026

🌍💧 Millise kliimaga peab Eesti veetaristu tulevikus arvestama?
Rohkem tugevaid sadusid? Muutuv Läänemere veetase? Sagedasemad äärmuslikud ilmaolud?

Need pole üksnes ilmastikuküsimused. Kliimamuutustega arvestamine on oluline ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kavandamisel, arendamisel ning veeteenuse toimepidevuse tagamisel.

Kliimaministeerium koostöös Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlastega avaldab 24 teaduspõhist teabelehte, mis aitavad mõista Eesti kliimas toimuvaid ja eesootavaid muutusi.

📖 Teabelehtedes käsitletakse muu hulgas sademete muutumist, äärmuslikke ilmaolusid, Läänemere veetaset ja lainetust ning kliimaprognoosidega seotud ebakindlust.

Materjalid valmivad LIFE AdaptEST projekti raames ja ilmuvad järk-järgult kuni 2027. aasta veebruarini. Lisaks on oodata teemakohaseid minutiloenguid.

Mida paremini mõistame tulevasi kliimariske, seda teadlikumalt saame kavandada ka vastupidavat veetaristut.

👇 Tutvu teemaga lähemalt Kliimaministeeriumi postituse kaudu.

🌍 Uus teabelehtede sari annab ülevaate Eesti kliima muutustest ja võimalikest tulevikuarengutest.

Kuidas muutuvad Eesti talved ja suved? Kas tulevikus on rohkem kuumalaineid ja tugevaid sadusid? Mis saab Läänemerest?

Koostöös Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlastega avaldame järk-järgult 24 teabelehest koosneva infolehtede sarja, mis selgitab lihtsalt ja teaduspõhiselt Eesti kliimas toimuvaid ja eesootavaid muutusi.

🌡️ Eesti kliima soojeneb maailma keskmisest kiiremini. Alates eelmise sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud ligikaudu 0,4 °C kümnendi kohta. Kõige kiiremini soojenevad talved, kuid ka suvised kuumalained sagenevad. Teabelehed aitavad mõista, mida need muutused meie elukeskkonnale tähendavad ja kuidas nendega paremini arvestada.

📖 Teabelehed annavad ülevaate Eesti kliima tulevikust: kuidas muutuvad õhu- ja meretemperatuur, sademed, tuul, lumikate, äärmuslikud ilmaolud ning Läänemere jääolud, lainetus ja veetase. Samuti selgitatakse, milliseid muutusi oskavad teadlased kindlamalt prognoosida ja mille puhul on ebakindlus suurem.

Infolehed ilmuvad järk-järgult kuni 2027. aasta veebruarini ning lisaks valmivad teemakohased minutiloengud.

Uuri esimesi infolehti (link kommentaaris). 👇

Teabelehed, minutiloengud ja kliimaprojektsioonid valmivad LIFE adaptest projekti raames.

20/10/2026

💧 TalTech alustab uuringut, mis aitab kavandada Eesti veetaristu tulevikku

Kas väiksemaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme tasub omavahel ühendada või on mõistlikum arendada kohalikke lahendusi? Kuidas tagada veeteenuse töökindlus ja kriisivalmidus ning teha investeeringuid, mis oleksid põhjendatud ka aastakümnete pärast?

Neile küsimustele otsib vastuseid Tallinna Tehnikaülikooli uus uuring VeeFunk, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

🔬 Uuring keskendub veetaristu arendamise võimalustele, teenuse toimepidevusele ning väiksemate vee-ettevõtete toetamisele.

🤝 Uuringusse kaasatakse ka Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) ja vee-ettevõtted, et teaduspõhiste lahenduste väljatöötamisel arvestataks valdkonna praktiliste kogemuste ja vajadustega.

👇 Loe uuringust lähemalt EVELi kodulehelt.

19/10/2026

💧 Kuidas tagada, et uued nõuded ja digilahendused vee-ettevõtete igapäevatöös toimiksid? 🤔 Just sellele küsimusele otsisime vastuseid 14. oktoobril Tartus toimunud EVELi ja Keskkonnaameti ühisseminaril.

Ühe laua taha tulid vee-ettevõtete ja Keskkonnaameti spetsialistid, et arutada valdkonna aktuaalseid küsimusi ning leida võimalusi praktiliste kitsaskohtade lahendamiseks.

Teemad laual:

🔹 KOTKAS ja aruandlus – kuidas vähendada andmete korduvat sisestamist ning muuta infosüsteemid kasutajasõbralikumaks?

🔹 Tööstusreovesi ja ohtlikud ained – kuidas parandada infovahetust, et vee-ettevõtetel oleks parem ülevaade ühiskanalisatsiooni juhitavatest ainetest?

🔹 Veemajanduskavad – kuidas kaasata vee-ettevõtete teadmised ja kogemused järgmise perioodi tegevuste kavandamisse?

Aruteludest jäi kõlama üks oluline mõte: ☝️ vee-ettevõtete praktiline kogemus peab jõudma otsustajateni juba muudatuste kavandamise etapis, mitte alles siis, kui uusi nõudeid tuleb rakendama hakata.

Täname Keskkonnaametit sisuka koostöö, kõiki osalejaid aktiivse kaasamõtlemise ning ASi Tartu Veevärk külalislahke vastuvõtu eest! 🤝

👇 Loe seminari olulisematest teemadest EVELi kodulehelt:

14. oktoobril 2026 toimus Tartus AS Tartu Veevärgi ruumides Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) ja Keskkonnaameti ühisseminar, kus keskenduti vee-ettevõtete