Glossus

24/08/2026

"Noores eas peab tekkima eduelamus, tunne, et sa midagi saavutad, aga seda kahjuks ilma pingutuseta ei tule. "Ka kool ei tohi pingutust ära võtta. Kõige hullem on see, kui minnakse võrdsustamisega nii kaugele, et kõik ongi võrdsed, pole vahet, kas sa oled tubli või mitte, me suhtume kõigisse ühtemoodi. Nii võtame igasuguse pingutusehimu ära. Edukas on see ühiskond, kes suudab pingutamist ja edukust motiveerida," toob psühhiaater välja."

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmets rääkis portaalile Eeter antud intervjuus, et ühiskond loodab ekslikult, et kõiki vägivaldseid inimesi saab psühhiaater ravida. Lehtmetsa sõnul on ATH täna juba nagu auasi, samas kui sõltuvushäire on Eestis häbimärgista...

23/08/2026

Lugemisoskuse juured peituvad juba emaüsas 🧠👶

Kas teadsid, et lapse lugemisoskus hakkab kujunema ammu enne esimeste tähtede õppimist – juba emaüsas?

Värske Harvardi ülikooli pikaajaline uuring näitab, et lugemisraskuste esimesed märgid on ajus näha juba väikelapseeas, palju varem kui seni arvatud. Teadlased jälgisid 130 last alates kõigest kolme kuu vanusest kuni kooliminekuni, kasutades MRT-uuringuid ja käitumuslikke teste. Tulemused näitavad, et lastel, kellel hiljem ilmnevad lugemisraskused, on ajuarengu erinevused märgatavad juba imikueas.

Võtmerollis on fonoloogiline töötlus ehk oskus eristada ja töödelda häälikuid – just see seob varajase ajuarengu hilisema lugemisoskusega.

Praegu avastatakse lugemisraskusega lapsed tavaliselt alles 2.–3. klassis. Uuring aga näitab, et mida noorem aju, seda paindlikum ja vastuvõtlikum on ta keeleõppele. Nii et ei tasu oodata!

Teadlaste sõnul ei alga lugemine tähestikust ega koolist – vundament pannakse juba siis, kui laps kuuleb ja töötleb helisid emaüsas.

💛 Meie jaoks tähendab see üht: mida varem märkame kõne ja keele arengus riske, seda rohkem saame last toetada, enne kui lugemisraskused koolis üldse probleemiks kujunevad.

🔗 Uuringuga saab lähemalt tutvuda: pnas.org

21/08/2026

Meie Glossuse pere kasvab! 🌱✨

Otsime oma meeskonda särasilmset ja pühendunud LOGOPEEDI, kes soovib pakkuda abi lastele meie hubases kabinetis Tallinnas (Uus-Veerenni, Kalli-kalli lasteaia maja).

Me teame, et logopeedi töö on väärtuslik ja nõudlik, seetõttu pakume vastu:
✅ Täielikku vabadust. Sina otsustad oma koormuse ja tööaja üle.
✅ Muretut starti. Kabinet on sisustatud ja kliendid juba ootavad – tule lihtsalt ja tee oma lemmiktööd!
✅ Toetavat õhkkonda. Oleme Sulle igati abiks ja ootame kandideerima ka sel kevadel lõpetavaid üliõpilasi.

Loe lähemalt juuresolevalt kuulutuselt või meie kodulehelt www.glossus.eu

📧 Huvi korral kirjuta [email protected] või helista 555 897 84 (Liina).

Hea sõber! Palun aita meil leida see õige inimene ja jaga seda postitust või märgi kommentaaridesse keegi, kellele see pakkumine võiks huvi pakkuda. Aitäh! 🙏💜

20/08/2026

Aktiivsus-tähelepanu häire on neuropsühhiaatrias igapäevane teema. Psühhiaater Madis Parksepa sõnul on tegemist kõige levinuma neuropsühhiaatrilise arenguhäire või arengulise eripäraga. Kuigi sageli loodetakse ravimitest kiirelt kõiki muresid lahendavat võluvitsa, koosneb tõhus ATH kä...

20/08/2026

https://www.facebook.com/share/1GuTkDFvYZ/

Koolipsühholoog Olle Selliov rääkis Vikerraadios, et lapsevanemal on suur roll oma lapse emotsionaalsel häälestusel koolimineku osas ja väga palju sõltub sellest, milline on vanema enda hoiak ja suhtumine kooli. Selliovi sõnul vajavad lapsed rutiini, aga ka seda, et vanem näeks last, mitte ...

18/08/2026

https://afaasia.ee/
AFAASIA ON KÕNEHALVATUS
On võimatu ülehinnata inimese võimet kõneleda, mõista kõnet, lugeda, kirjutada. Sellest sõltub igas mõƩes
inimeseks olemise kvaliteet ja osalemine ühiskonnas: informeeritus toimuvast, töötamine, reageerimine
ohule ja kriisile, suhted, pereelu, vaimne, emotsionaalne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.
AFAASIA on kahjustus, mille korral inimese võime kõnes, nii suulises kui kirjalikus informatsiooni saada või
anda on häiritud või suisa puudub.
Afaasia ei ole intellekƟkahjustus.
Afaasia tekib peaaju kahjustuse korral. Kõige sagedamini põhjustab seda insult, aga ka ajutrauma, kasvaja
vms. Afaasia tekib järsku, võib tabada igaüht meist, seda esineb igas eas inimestel ja see mõjutab sügavalt nii
afaasiaga inimest ennast kui tema suhtlemispartnereid, nii lähedasi – pereliikmeid ja sõpru,
kogukonnaliikmeid kui neid, kes ametniku või teenindajana peab afaasiaga inimesega suhtlema, tagama
temale info edastamise ja vastuvõtmise.
Erinevas vormis või raskusastmes afaasia piirab maailmas keskmiselt iga 270. inimese suhtlemist. EesƟs saab
afaasia umbes 1500 inimest aastas. Arvestatakse, et meie seas elab 5000 – 6000 afaasiaga inimest.

Kogu vajalik info afaasiast

13/08/2026