LevelLab

27/08/2026

Peaaegu iga teine Ida-Virumaa noor plaanib kodumaakonnast lahkuda.

Uuring „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused“ näitab, et ligi pooled 18–24-aastastest Ida-Virumaa noortest kavatsevad otsida tulevikuvõimalusi mujalt. Uuringu andmekogumise viis läbi LevelLab.

Noorte valikuid mõjutavad seejuures mitu omavahel seotud tegurit:
🎓 võimalused õppida ja alustada tööelu
💼 sobiva töö leidmine ja karjäärivõimalused
🏠 võimalus leida taskukohane eluase ja alustada iseseisvat elu

➡️ Tulemused näitavad, et noorte Ida-Virumaale jäämise toetamiseks ei piisa ainult uute töökohtade loomisest. Oluline on vaadata tervikuna noore teekonda haridusest esimese töökohani ning võimalusi iseseisva elu alustamiseks.

University of Tartu teadlased toovad ühe lahendusena välja kohaliku haridus- ja töötee terviklikuma sidumise, mis ühendaks õpingud, praktika, esimese töökoha, karjäärinõustamise ja eluaseme.

🔗 Loe lähemalt Teadus Ida-Virumaal ja Eesti Rahvusringhääling Novaatorist: https://novaator.err.ee/1610102338/analuus-mida-idavirumaalased-ise-tulevikult-ootavad

🔗 Lisainfo andmekogumise kohta: https://levellab.ee/portfolio/kusitlusuuringu-ida-viru-tana-ja-homme-elanike-arvamused-ja-ootused-labiviimine/

19/08/2026

Uus projekt on hoo sisse saanud! 💨 Koos Balti Uuringute Instituutiga ja Civittaga aitame luua tõendusbaasi, et Euroopa Liidu 2028–2034 perioodi rahastus jõuaks Eestis sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kus selle mõju on suurim. 🇪🇺🇪🇪

Uurime 12 valdkonna rahastamisvajadusi ja turutõrkeid, et mõista, kus turupõhisest rahastamisest üksi ei piisa ning millised lahendused aitaksid avaliku raha mõju kõige paremini võimendada. 💡

Teeme ettepanekud, millised rahastamislahendused eri olukordades kõige paremini toimiksid – millal on mõistlik kasutada rahastamisvahendeid, millal toetusi ning millal neid omavahel kombineerida.

Projekti „Euroopa Liidu eelarveperioodil 2028–2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ viime ellu Rahandusministeeriumi tellimusel.

Uued projektituuled 💨! Järgmise Euroopa Liidu 🇪🇺 eelarveperioodi 2028–2034 ettevalmistamisel aitame luua tõendusbaasi, mille põhjal otsustada, kus ja kuidas kasutada rahastamisvahendeid ning millal kombineerida neid toetustega. Eesmärk on tagada, et Eestile 🇪🇪 kasutada olev Euroopa Liidu raha jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kus selle mõju on suurim.

💡 Eelhindamise keskmes on küsimus: kus esineb turutõrkeid ja rahastamisvajadusi, mida turg üksi piisavalt hästi lahendada ei suuda? Selleks analüüsime olukorda 12 valdkonnas, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi ning ettevõtete suurust ja arenguetappi:
▪️ ettevõtlus,
▪️ kaitsevaldkond,
▪️ metsandus,
▪️ ohtlikud ained,
▪️ ringmajandus,
▪️ elamumajandus ja kultuuriväärtusega hooned,
▪️ merendus ja veekeskkond,
▪️ tervis ja heaolu,
▪️ täiskasvanuharidus,
▪️ kalandus,
▪️ põllumajandus ja toiduainetööstus,
▪️ muu maapiirkonna ettevõtlus.

Eesmärk ei ole üksnes kaardistada, kus raha napib, vaid mõista 🤔, miks tavapärane turupõhine rahastamine mõnes olukorras ei toimi ning milline lahendus aitaks seda kõige paremini ületada. 📝 Analüüsi põhjal teeme ettepanekud, millised rahastamislahendused eri olukordades kõige paremini toimiksid – millal kasutada rahastamisvahendeid, millal toetusi ja millal neid omavahel kombineerida.

Hindamise tulemuste põhjal hakatakse koostama riigiplaani aastateks 2028–2034 ning need aitavad hinnata rahastamisvahendite kasutamist ka uutes valdkondades. Seejuures otsime võimalusi, kuidas ⤵ vähendada riske, kaasata erakapitali ja võimendada ⤴ avaliku raha mõju.

‼ Kui tegutsed mõnes hinnatavas valdkonnas ja oled kokku puutunud investeeringute rahastamise takistustega või näed, millistest rahastamisvõimalustest on praegu puudu, kirjuta [email protected]. Praktilised kogemused aitavad meil paremini mõista tegelikke vajadusi ja leida järgmise perioodi jaoks toimivaid lahendusi.

Projekti „Euroopa Liidu eelarveperioodil 2028–2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ viime ellu Rahandusministeeriumi tellimusel koostöös LevelLabi ja Civittaga.

Foto: projekti avakohtumine Rahandusministeeriumis

14/08/2026

Mida arvavad Ida-Virumaa elanikud oma kodukoha arengust ja tulevikust? 👥

Ida-Virumaal toimuvad muutused puudutavad nii ettevõtlust ja haridust kui ka inimeste igapäevast toimetulekut ja elukeskkonda. Selleks, et mõista nende muutuste mõju elanikele, viidi läbi uuring „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused“.

📊 Uuringus osales 1214 Ida-Virumaa elanikku, kellelt küsiti muu hulgas:
🔹 kuidas nad hindavad oma toimetulekut ja heaolu
🔹 millised on nende kogemused ja hoiakud seoses töö, õppimise ja ettevõtlikkusega
🔹 kui tugev on nende seotus kodukohaga ja millised on tulevikuplaanid
🔹 kuidas nad hindavad Ida-Virumaa senist arengut ja tulevikuväljavaateid

University of Tartu teadlaste koostatud küsitluse andmekogumise viis läbi LevelLab. Uuringu tulemusi avaldatakse edaspidi teemade kaupa Teadus Ida-Virumaal veebilehel.

Esimese ülevaatega saab tutvuda siin: https://teadusidavirumaal.ee/ulevaade-kusitluse-ida-viru-tana-ja-homme-elanike-arvamused-ja-ootused-metoodikast/

04/08/2026

Milline on noorte huvi ajateenistuse vastu? 👥

Ajateenistus on üks olulisemaid viise, kuidas noored saavad panustada Eesti kaitsevõimesse. Seetõttu on oluline mõista, kui paljud noored näevad selles enda jaoks huvipakkuvat võimalust.

📊 15–19-aastaste noorte kaitsetahte uuringust selgub, et:

🔹 79% Kaitseliit noorteorganisatsioonide (Noored Kotkad ja Kodutütred) liikmetest tunneb huvi ajateenistuse vastu. Huvi on selles sihtrühmas võrreldes varasemate aastatega tõusnud.

🔹 Noorte seas, kes ei kuulu Kaitseliidu
noorteorganisatsioonidesse, tunneb ajateenistuse vastu huvi 37%. See on 15% vähem, kui 2023. aastal, mil vastav näitaja oli 52%.

📈Tulemused näitavad, et huvi ajateenistuse vastu on oluliselt suurem noorte seas, kes kuuluvad Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse. See viitab noorteorganisatsioonide olulisele rollile noorte riigikaitsealaste hoiakute ja huvi kujundamisel.

Samal ajal on väljaspool noorteorganisatsioone huvi viimastel aastatel vähenenud, mis viitab vajadusele pöörata senisest rohkem tähelepanu nende noorte teadlikkusele ja huvile riigikaitsesse panustamise võimaluste vastu.

Suur tänu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde juhtidele ning vabatahtlikele, kelle pühendumus aitab kujundada järgmise põlvkonna kaitsetahet! 👏

Kaitseministeeriumi tellimusel läbiviidud noorte kaitsetahte uuringuga saab täismahus tutvuda siin:
https://nooredkotkad.ee/wp-content/uploads/2025/10/Uuring_20251001_Noorte-kusitlus-riigikaitse-teemadel-2025.pdf

08/07/2026

🌿 Kuigi suvine turismihooaeg on veel täies hoos, on just praegu õige aeg teha plaane järgmiseks madalhooajaks. Selleks on oluline mõista, mis väliskülastajaid Lõuna-Eestisse toob ning millised kogemused neile kõige enam huvi pakuvad.

Millised paigad tõmbavad madalhooajal väliskülastajaid Lõuna-Eestisse?

Lõuna-Eesti väliskülastajad külastavad väljaspool kõrghooaega kõige sagedamini just neid kolme kohta:

🔹 AHHAA Teaduskeskus (Ahhaa)

🔹 Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum

🔹 Tagurpidi Maja

Väliskülastajate jaoks on Lõuna-Eesti peamiseks tõmbenumbriks konkreetsed turismiobjektid ja külastuskohad – neid peab kõige huvipakkuvamaks 71% külastajatest. Loodust nimetab kõige olulisemaks 37% ning piirkonna ajalugu ja kultuuri 35% külastajatest. See näitab, et tuntud turismiobjektid on väliskülastajate jaoks kõige olulisem reisimotiiv ning neil on keskne roll külastajate piirkonda toomisel ka väljaspool suvist kõrghooaega.

💡 Selline teadmine aitab kujundada atraktiivsemaid pakkumisi, suunata turundustegevusi ning tugevdada Lõuna-Eesti kui turismisihtkoha konkurentsivõimet.

👉Väliskülastajate motivatsiooniuuring on leitav täismahus siit: https://levellab.ee/portfolio/valiskulastajate-motivatsiooniuuring-louna-eestis/

01/07/2026

🔹 Suvi on haripunktis, seega on turismiettevõtjatel aeg mõelda madalhooajale. Mida teha, et inimesed tuleksid ka siis, kui puhkused ja päike enam külalisi kohale ei too?

📊 LevelLab küsitles 2025. aastal Lõuna-Eesti Turismiklastri tellimusel madalhooajal Lõuna-Eestit külastanud väliskülalisi. Üks huvitavamaid järeldusi puudutab külastajate liikumismustreid.

Analüüsist joonistus välja kolm peamist klienditeekonda:

🔹 "Lastega Tartus", kus külastatakse näiteks AHHAA keskust, ERMi ja Jääaja Keskust;
🔹 "Tartu kultuuriring", mis koondab muuseumid, vanalinna ja kultuurielamused;
🔹 "Lõuna-Eesti turismimarsruudid", kus külastajad liiguvad juba teadlikult ühest sihtkohast teise üle kogu piirkonna.

Samas selgus, et näiteks suurürituste külastajad piirdusid sageli ainult konkreetse sündmusega ning ülejäänud piirkond jäi neil avastamata.

See tähendab, et turismiettevõtete suurim kasvukoht ei pruugi peituda järgmise atraktsiooni ehitamises või veel suurema ürituse korraldamises. Ühiselt tuleks mõelda hoopis sellele, kuidas suunata külastaja järgmise kohaliku elamuse juurde.

🎯 Kui hotell soovitab restorani, restoran muuseumi, muuseum spaad ja spaa matkarada, võidavad lõpuks kõik. Kui igaüks turundab ainult iseennast, jääb kõigil mingi osa võimalikust kasumist kokku kogumata.

🔹Vahest on just koostöö, näiteks ühised paketid, ühine turundus ja läbimõeldud klienditeekond see lahendus, mis aitab peatsel madalhooajal kõige rohkem väärtust luua.

Uuring on täismahus loetav siit: https://levellab.ee/portfolio/valiskulastajate-motivatsiooniuuring-louna-eestis/

17/06/2026

🚀 Eesti ettevõtted valmistuvad tehisaru kasutuselevõtuks ja veelgi laialdasemaks digitaliseerimiseks.

✅ Seda globaalset trendi hinnatakse üldjoontes positiivseks, keeruliseks peetakse sealjuures andmekaitse ja intellektuaalse omandi küsimusi.

🎯 Kui varem keskendus digitaliseerimine raamatupidamisele ja turundusele,
siis nüüd nähakse vajadust terviklikumate lahenduste järele, mis võimaldaksid paremini hallata
ja kasutada andmeid juhtimisotsuste tegemisel.

💎 Levellabi ja Tartu ülikooli uuring näitab, et organisatsioonid, kus tehisaru rakendamist peetakse oluliseks, ei eristu eelkõige tarkvara või tehnoloogia poolest, vaid juhtimiskultuuri poolest. Need ettevõtted:

🔸 on paindlikuma töökorraldusega,
🔸 usaldavad rohkem oma inimesi,
🔸 annavad keskjuhtidele suurema otsustusvabaduse,
🔸 panustavad teadlikult organisatsioonikultuuri arendamisse,
🔸 peavad oluliseks töötajate motiveerimist ja inspireerivat töökeskkonda.

💎 Tehisaru ei ole edukates organisatsioonides lihtsalt tööriist, vaid osa laiemast strateegilisest mõtteviisist, kus tehnoloogiline areng, juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur käivad käsikäes.

🔹 Eesti juhid näevad robotiseerimist ja digitaliseerimist eelkõige vastusena süvenevale tööjõupuudusele.

🔹 Paljudes organisatsioonides pidurdavad muutusi töötajate vähesed digioskused, hirm automatiseerimise ees ja vastuseis seniste tööviiside muutmisele.

🔹 Kasvab puudus spetsialistidest, kes oskaksid uusi tehnoloogiaid rakendada. Üha rohkem vajatakse inimesi, kes suudavad hallata roboteid, automatiseeritud süsteeme ning kasutada andmeid ja tehisaru ettevõtte igapäevatöös.

🔹 Tehisaru järgmine arenguetapp on andmepõhine juhtimine. Suurt potentsiaali nähakse AI kasutamises suurte andmemahtude analüüsimiseks ja juhtimisotsuste toetamiseks.

📊 LevelLab küsis ligi 500-lt Eesti juhilt, millised on nende hinnangul kõige olulisemad ettevõtteid mõjutavad globaalsed trendid. Täismahus uuring Levellabi koduleheküljel: https://levellab.ee/portfolio/juhtimisvaldkonna-uuring-2026/

11/06/2026

🔹 Kui räägitakse töötajate motiveerimisest, jõuab arutelu otsekohe palgani. Kas makstakse piisavalt? Kas konkurent pakub rohkem? Kas töötajad lahkuvad raha pärast?

🔹 Muidugi on palk tähtis, aga tegelik pilt on mõneti keerulisem. LevelLabi ja Tartu Ülikooli uuring näitab, et ettevõtete juhid peavad töötajate entusiasmi säilitamisel võrdselt oluliseks nii konkurentsivõimelist töötasu kui ka sõbralikku ja ühtehoidvat kollektiivi.

🔹 Sõbralik ja ühtehoidev kollektiiv on väga oluline 79% küsitletud juhtide hinnangul, pigem oluline 16% arvates.

🔹 Konkurentsivõimeline töötasu on väga oluline aga 60% juhtide meelest, pigem oluline 35% hinnangul.

🔹Ettevõtte maine, edukus ning arendav ja toetav juhtimiskultuur hinnati peaaegu sama oluliseks. See viitab, et töötajate pühendumist ei taga üksnes palganumber, vaid organisatsioon tervikuna.

🔹 Inimesed veedavad suure osa oma elust tööl. Nad soovivad teha tähendusrikast tööd, tunda end väärtustatuna ning olla osa keskkonnast, kus neid koheldakse lugupidavalt. Palk on äärmiselt oluline, kuid harva ainus põhjus, miks inimene mõnda organisatsiooni jääb või sealt lahkub.

🔹 Strateegiliste otsuste tegemisel peavad juhid töötajate pikaajalist rahulolu sama oluliseks kui klientide rahulolu, selgus uuringust. See näitab, et üha rohkem nähakse töötajate heaolu mitte kuluna, vaid organisatsiooni konkurentsivõime osana.

🎯 Seetõttu tasub igal juhil aeg-ajalt mõelda palgast kaugemale. Millises (nii füüsilises kui ka vaimses) keskkonnas inimesed iga päev töötavad? Organisatsiooni edu ei taga lõpuks ju mitte ainult tooted, teenused või strateegiad, vaid inimesed, kes neid ellu viivad.

📊 LevelLab küsis ligi 500-lt Eesti juhilt, millised on nende hinnangul kõige olulisemad tegurid töötajate tööhuvi säilitamisel ja tõstmisel. Allpool TOP3, täismahus uuring: https://levellab.ee/portfolio/juhtimisvaldkonna-uuring-2026/

1. Sõbralik ja ühtehoidev kollektiiv – väga oluline 79%, pigem oluline 16% (kokku 95%)
2. Konkurentsivõimeline töötasu – väga oluline 60%, pigem oluline 35% (kokku 95%)
3. Ettevõtte hea maine ja edukus – väga oluline 66%, pigem oluline 27% (kokku 93%)

03/06/2026

Eile (02.06.26) toimus WRC Delfi Rally Estonia pressikonverents, kus tutvustati 2026. aasta Rally Estonia plaane! Üritusel osales ka LevelLabi esindaja Tauno Õunapuu, kinnitades LevelLabi jätkuvat koostööd Rally Estoniaga. 🤝

LevelLab OÜ viib läbi 2026. aastal võistluse sotsiaalmajandusliku mõju hindamist. Eesmärk on saada terviklik ülevaade sündmuse majanduslikust ja sotsiaalsest panusest nii Eesti riigi kui ka sündmuse toimumispiirkonna tasandil ning hinnata ka sündmuse mainet.

Analüüs võimaldab võistluse korraldajatel teha edaspidi täpsemaid prognoose. Samuti aitab see riigil paremini mõista ürituse majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning hinnata selle rolli piirkondliku arengu toetamisel.
Täname WRC Delfi Rally Estonia meeskonda usalduse ja hea koostöö eest! 💡

👉 Lisainfo pressikonverentsi kohta: https://lnkd.in/dpWcy2Jk

👉 Lisainfo sotsiaalmajandusliku mõju hindamiste kohta: https://lnkd.in/dnHCnPhy

Viide: WRC Delfi Rally Estonia 2026 ametlik pressikonverents
Foto: Karli Saul

24/04/2026

LevelLab ja University of Tartu viisid läbi 2026. aasta juhtimisvaldkonna uuringu, mis kaardistas Eesti organisatsioonide juhtimispraktikaid, juhtide toimetulekut muutustega ning tegureid, mis mõjutavad ettevõtete vastupidavust ja konkurentsivõimet. Uuringu tellijaks on EIS 💡

Tutvu uuringu materjalidega siin:
👉https://eis.ee/varske-juhtimisuuring-eesti-juhid-teavad-kuidas-organisatsiooni-edasi-viia-kuid-plaanide-elluviimine-sageli-toppab/
👉 https://levellab.ee/portfolio/juhtimisvaldkonna-uuring-2026/

Eesti juhtidel on selge arusaam, milline juhtimine viib organisatsiooni edasi. Väljakutse peitub selle järjepidevas elluviimises.

EISi tellitud ja Tartu Ülikooli majandusteadlaste koostöös LevelLab’iga läbiviidud juhtimisuuring 2026 annab põhjaliku ülevaate Eesti organisatsioonide juhtimispraktikatest ja nende arengust.

Peamised järeldused:
• Juhtimine on muutunud professionaalsemaks ja inimkesksemaks
• Edu sõltub üha enam strateegia, inimeste juhtimise ja organisatsiooni arendamise sidususest
• Keeruline majanduskeskkond, tööjõupuudus ja regulatsioonid suurendavad juhtimisväljakutseid
• Tehisaru potentsiaal on suur, kuid selle rakendamist piiravad organisatsioonilised ja regulatiivsed küsimused
• Kõrgema lisandväärtusega ettevõtted paistavad silma parema kohanemisvõimega

Uuring toob selgelt esile, et konkurentsieelis ei sünni üksikutest lahendustest, vaid võimest viia strateegilised põhimõtted järjepidevalt igapäevasesse juhtimisse.

💬 „Just siin tekib vahe organisatsioonide vahel, kes kohanevad kiiresti, ja nende vahel, kes jäävad surve alla,“ rõhutab uuringu juht professor Maaja Vadi.

LevelLab Tartu Ülikool

Tutvu uuringuga, link kommentaarides 👇