LevelLab

09/10/2026

Maalehes avaldati eelmisel nädalal LevelLabi ja Rohelise Raja tehtud toidujäätmete uuringu põhjal artikkel pealkirjaga „Kas Euroopa Liidu uus nõue paneb eestlased lõpuks kartulikoori sööma?“ 😮

Kuigi pealkiri on selgelt kontekstist väljas ja liialdav, küsime vastu „miks mitte?“. Kartulikoortes on rohkelt kiudaineid, kaaliumi, rauda ja vitamiine – kui kartul pole roheline või idanev, on koorte söömine äärmiselt kasulik. Koorimata võiks jätta ka porgandid, rääkimata kurkidest!

Tegelikult keskendus meie uuring laiemalt Eestis tekkivate toidujäätmete koguse ja tekkepõhjuste kaardistamisele: 2025. aastal visati ära 139 000 tonni toidujäätmeid. Sellest 53 000 tonni oli raisatud toit ehk toidu söödavad osad, mille sekka pole arvatud isegi tervislikke kartulikoori...

Austage toitu, põllumehi, enda rahakotti ning metsloomi, kes on toidu kasvatamiseks hõivatud maa või väetamise tõttu oma kodu kaotanud. 🐸

Eesti kodudes tekkivatest toidujäätmetest suurem osa on koored, kondid, kohvipaks ja muud toidu valmistamisel üle jäävad osad. Euroopa Liit tahab jäätmete hulka vähendada. Kui söödavat toitu enam raisku ei lasta, siis kas peaksime kodus vähem süüa tegema või kõik koos koortega nahka p...

01/10/2026

💬 Räägi kaasa teemadel, mis sind puudutavad.

LevelLabi paneelis saad jagada oma arvamust hariduse, tööelu, tervishoiu, sotsiaalteenuste, keskkonna ja teiste oluliste teemade kohta. Sinu arvamus aitab riigil, omavalitsusel või ettevõtetel teha paremaid otsuseid.

🎁 Paneeliliikmena saad osaleda iga uuringu auhinnaloosis ning kord kvartalis ainult paneeliliikmetele toimuvas lisaloosis.

👉 Liitu LevelLabi paneeliga: https://levellab.ee/veebipaneel/

----- ----- ----- ----- ----- ----- ----- ----- ----- ----- ----- -----

LevelLab on 2018. aastal asutatud uuringuettevõte, mis viib läbi uuringuid ja küsitlusi erinevatel ühiskondlikel teemadel nii avalikus kui erasektoris. Uuringute kaudu kogume inimeste arvamusi ja kogemusi, et toetada paremate otsuste tegemist.

Räägi kaasa teemadel, mis Sind puudutavad!

04/09/2026

Kuidas töökiusu ära tunda ja mida selle puhul teha? 🤔

Töökiusust räägitakse üha rohkem, kuid praktikas ei ole alati lihtne eristada töökiusu tavalisest konfliktist, keerulisest juhtimisest või pingelisest töösuhtest.

Eesti Naine taskuhäälingus „Vaimse tervise heaks“ käis sel teemal rääkimas LevelLabi asutaja ja tegevjuht Merle Raun, kes on töökiusu uurinud ja selle valdkonnaga tegelenud juba 15 aastat.

Vestluses räägitakse muu hulgas:
• millal saab rääkida töökiusust ja millal mitte
• kuidas töökius inimesele mõjub
• miks võivad sellised olukorrad pikalt kesta
• mida saab töötaja ise teha
• milline roll on juhil ja organisatsioonil töökiusu ennetamisel ning lahendamisel

🎧 Kuula saadet siit:

Delfi Taskus on põnevad saated alati sinuga!

27/08/2026

Peaaegu iga teine Ida-Virumaa noor plaanib kodumaakonnast lahkuda.

Uuring „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused“ näitab, et ligi pooled 18–24-aastastest Ida-Virumaa noortest kavatsevad otsida tulevikuvõimalusi mujalt. Uuringu andmekogumise viis läbi LevelLab.

Noorte valikuid mõjutavad seejuures mitu omavahel seotud tegurit:
🎓 võimalused õppida ja alustada tööelu
💼 sobiva töö leidmine ja karjäärivõimalused
🏠 võimalus leida taskukohane eluase ja alustada iseseisvat elu

➡️ Tulemused näitavad, et noorte Ida-Virumaale jäämise toetamiseks ei piisa ainult uute töökohtade loomisest. Oluline on vaadata tervikuna noore teekonda haridusest esimese töökohani ning võimalusi iseseisva elu alustamiseks.

University of Tartu teadlased toovad ühe lahendusena välja kohaliku haridus- ja töötee terviklikuma sidumise, mis ühendaks õpingud, praktika, esimese töökoha, karjäärinõustamise ja eluaseme.

🔗 Loe lähemalt Teadus Ida-Virumaal ja Eesti Rahvusringhääling Novaatorist: https://novaator.err.ee/1610102338/analuus-mida-idavirumaalased-ise-tulevikult-ootavad

🔗 Lisainfo andmekogumise kohta: https://levellab.ee/portfolio/kusitlusuuringu-ida-viru-tana-ja-homme-elanike-arvamused-ja-ootused-labiviimine/

19/08/2026

Uus projekt on hoo sisse saanud! 💨 Koos Balti Uuringute Instituutiga ja Civittaga aitame luua tõendusbaasi, et Euroopa Liidu 2028–2034 perioodi rahastus jõuaks Eestis sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kus selle mõju on suurim. 🇪🇺🇪🇪

Uurime 12 valdkonna rahastamisvajadusi ja turutõrkeid, et mõista, kus turupõhisest rahastamisest üksi ei piisa ning millised lahendused aitaksid avaliku raha mõju kõige paremini võimendada. 💡

Teeme ettepanekud, millised rahastamislahendused eri olukordades kõige paremini toimiksid – millal on mõistlik kasutada rahastamisvahendeid, millal toetusi ning millal neid omavahel kombineerida.

Projekti „Euroopa Liidu eelarveperioodil 2028–2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ viime ellu Rahandusministeeriumi tellimusel.

Uued projektituuled 💨! Järgmise Euroopa Liidu 🇪🇺 eelarveperioodi 2028–2034 ettevalmistamisel aitame luua tõendusbaasi, mille põhjal otsustada, kus ja kuidas kasutada rahastamisvahendeid ning millal kombineerida neid toetustega. Eesmärk on tagada, et Eestile 🇪🇪 kasutada olev Euroopa Liidu raha jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kus selle mõju on suurim.

💡 Eelhindamise keskmes on küsimus: kus esineb turutõrkeid ja rahastamisvajadusi, mida turg üksi piisavalt hästi lahendada ei suuda? Selleks analüüsime olukorda 12 valdkonnas, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi ning ettevõtete suurust ja arenguetappi:
▪️ ettevõtlus,
▪️ kaitsevaldkond,
▪️ metsandus,
▪️ ohtlikud ained,
▪️ ringmajandus,
▪️ elamumajandus ja kultuuriväärtusega hooned,
▪️ merendus ja veekeskkond,
▪️ tervis ja heaolu,
▪️ täiskasvanuharidus,
▪️ kalandus,
▪️ põllumajandus ja toiduainetööstus,
▪️ muu maapiirkonna ettevõtlus.

Eesmärk ei ole üksnes kaardistada, kus raha napib, vaid mõista 🤔, miks tavapärane turupõhine rahastamine mõnes olukorras ei toimi ning milline lahendus aitaks seda kõige paremini ületada. 📝 Analüüsi põhjal teeme ettepanekud, millised rahastamislahendused eri olukordades kõige paremini toimiksid – millal kasutada rahastamisvahendeid, millal toetusi ja millal neid omavahel kombineerida.

Hindamise tulemuste põhjal hakatakse koostama riigiplaani aastateks 2028–2034 ning need aitavad hinnata rahastamisvahendite kasutamist ka uutes valdkondades. Seejuures otsime võimalusi, kuidas ⤵ vähendada riske, kaasata erakapitali ja võimendada ⤴ avaliku raha mõju.

‼ Kui tegutsed mõnes hinnatavas valdkonnas ja oled kokku puutunud investeeringute rahastamise takistustega või näed, millistest rahastamisvõimalustest on praegu puudu, kirjuta [email protected]. Praktilised kogemused aitavad meil paremini mõista tegelikke vajadusi ja leida järgmise perioodi jaoks toimivaid lahendusi.

Projekti „Euroopa Liidu eelarveperioodil 2028–2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ viime ellu Rahandusministeeriumi tellimusel koostöös LevelLabi ja Civittaga.

Foto: projekti avakohtumine Rahandusministeeriumis

14/08/2026

Mida arvavad Ida-Virumaa elanikud oma kodukoha arengust ja tulevikust? 👥

Ida-Virumaal toimuvad muutused puudutavad nii ettevõtlust ja haridust kui ka inimeste igapäevast toimetulekut ja elukeskkonda. Selleks, et mõista nende muutuste mõju elanikele, viidi läbi uuring „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused“.

📊 Uuringus osales 1214 Ida-Virumaa elanikku, kellelt küsiti muu hulgas:
🔹 kuidas nad hindavad oma toimetulekut ja heaolu
🔹 millised on nende kogemused ja hoiakud seoses töö, õppimise ja ettevõtlikkusega
🔹 kui tugev on nende seotus kodukohaga ja millised on tulevikuplaanid
🔹 kuidas nad hindavad Ida-Virumaa senist arengut ja tulevikuväljavaateid

University of Tartu teadlaste koostatud küsitluse andmekogumise viis läbi LevelLab. Uuringu tulemusi avaldatakse edaspidi teemade kaupa Teadus Ida-Virumaal veebilehel.

Esimese ülevaatega saab tutvuda siin: https://teadusidavirumaal.ee/ulevaade-kusitluse-ida-viru-tana-ja-homme-elanike-arvamused-ja-ootused-metoodikast/

04/08/2026

Milline on noorte huvi ajateenistuse vastu? 👥

Ajateenistus on üks olulisemaid viise, kuidas noored saavad panustada Eesti kaitsevõimesse. Seetõttu on oluline mõista, kui paljud noored näevad selles enda jaoks huvipakkuvat võimalust.

📊 15–19-aastaste noorte kaitsetahte uuringust selgub, et:

🔹 79% Kaitseliit noorteorganisatsioonide (Noored Kotkad ja Kodutütred) liikmetest tunneb huvi ajateenistuse vastu. Huvi on selles sihtrühmas võrreldes varasemate aastatega tõusnud.

🔹 Noorte seas, kes ei kuulu Kaitseliidu
noorteorganisatsioonidesse, tunneb ajateenistuse vastu huvi 37%. See on 15% vähem, kui 2023. aastal, mil vastav näitaja oli 52%.

📈Tulemused näitavad, et huvi ajateenistuse vastu on oluliselt suurem noorte seas, kes kuuluvad Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse. See viitab noorteorganisatsioonide olulisele rollile noorte riigikaitsealaste hoiakute ja huvi kujundamisel.

Samal ajal on väljaspool noorteorganisatsioone huvi viimastel aastatel vähenenud, mis viitab vajadusele pöörata senisest rohkem tähelepanu nende noorte teadlikkusele ja huvile riigikaitsesse panustamise võimaluste vastu.

Suur tänu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde juhtidele ning vabatahtlikele, kelle pühendumus aitab kujundada järgmise põlvkonna kaitsetahet! 👏

Kaitseministeeriumi tellimusel läbiviidud noorte kaitsetahte uuringuga saab täismahus tutvuda siin:
https://nooredkotkad.ee/wp-content/uploads/2025/10/Uuring_20251001_Noorte-kusitlus-riigikaitse-teemadel-2025.pdf

08/07/2026

🌿 Kuigi suvine turismihooaeg on veel täies hoos, on just praegu õige aeg teha plaane järgmiseks madalhooajaks. Selleks on oluline mõista, mis väliskülastajaid Lõuna-Eestisse toob ning millised kogemused neile kõige enam huvi pakuvad.

Millised paigad tõmbavad madalhooajal väliskülastajaid Lõuna-Eestisse?

Lõuna-Eesti väliskülastajad külastavad väljaspool kõrghooaega kõige sagedamini just neid kolme kohta:

🔹 AHHAA Teaduskeskus (Ahhaa)

🔹 Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum

🔹 Tagurpidi Maja

Väliskülastajate jaoks on Lõuna-Eesti peamiseks tõmbenumbriks konkreetsed turismiobjektid ja külastuskohad – neid peab kõige huvipakkuvamaks 71% külastajatest. Loodust nimetab kõige olulisemaks 37% ning piirkonna ajalugu ja kultuuri 35% külastajatest. See näitab, et tuntud turismiobjektid on väliskülastajate jaoks kõige olulisem reisimotiiv ning neil on keskne roll külastajate piirkonda toomisel ka väljaspool suvist kõrghooaega.

💡 Selline teadmine aitab kujundada atraktiivsemaid pakkumisi, suunata turundustegevusi ning tugevdada Lõuna-Eesti kui turismisihtkoha konkurentsivõimet.

👉Väliskülastajate motivatsiooniuuring on leitav täismahus siit: https://levellab.ee/portfolio/valiskulastajate-motivatsiooniuuring-louna-eestis/

01/07/2026

🔹 Suvi on haripunktis, seega on turismiettevõtjatel aeg mõelda madalhooajale. Mida teha, et inimesed tuleksid ka siis, kui puhkused ja päike enam külalisi kohale ei too?

📊 LevelLab küsitles 2025. aastal Lõuna-Eesti Turismiklastri tellimusel madalhooajal Lõuna-Eestit külastanud väliskülalisi. Üks huvitavamaid järeldusi puudutab külastajate liikumismustreid.

Analüüsist joonistus välja kolm peamist klienditeekonda:

🔹 "Lastega Tartus", kus külastatakse näiteks AHHAA keskust, ERMi ja Jääaja Keskust;
🔹 "Tartu kultuuriring", mis koondab muuseumid, vanalinna ja kultuurielamused;
🔹 "Lõuna-Eesti turismimarsruudid", kus külastajad liiguvad juba teadlikult ühest sihtkohast teise üle kogu piirkonna.

Samas selgus, et näiteks suurürituste külastajad piirdusid sageli ainult konkreetse sündmusega ning ülejäänud piirkond jäi neil avastamata.

See tähendab, et turismiettevõtete suurim kasvukoht ei pruugi peituda järgmise atraktsiooni ehitamises või veel suurema ürituse korraldamises. Ühiselt tuleks mõelda hoopis sellele, kuidas suunata külastaja järgmise kohaliku elamuse juurde.

🎯 Kui hotell soovitab restorani, restoran muuseumi, muuseum spaad ja spaa matkarada, võidavad lõpuks kõik. Kui igaüks turundab ainult iseennast, jääb kõigil mingi osa võimalikust kasumist kokku kogumata.

🔹Vahest on just koostöö, näiteks ühised paketid, ühine turundus ja läbimõeldud klienditeekond see lahendus, mis aitab peatsel madalhooajal kõige rohkem väärtust luua.

Uuring on täismahus loetav siit: https://levellab.ee/portfolio/valiskulastajate-motivatsiooniuuring-louna-eestis/

17/06/2026

🚀 Eesti ettevõtted valmistuvad tehisaru kasutuselevõtuks ja veelgi laialdasemaks digitaliseerimiseks.

✅ Seda globaalset trendi hinnatakse üldjoontes positiivseks, keeruliseks peetakse sealjuures andmekaitse ja intellektuaalse omandi küsimusi.

🎯 Kui varem keskendus digitaliseerimine raamatupidamisele ja turundusele,
siis nüüd nähakse vajadust terviklikumate lahenduste järele, mis võimaldaksid paremini hallata
ja kasutada andmeid juhtimisotsuste tegemisel.

💎 Levellabi ja Tartu ülikooli uuring näitab, et organisatsioonid, kus tehisaru rakendamist peetakse oluliseks, ei eristu eelkõige tarkvara või tehnoloogia poolest, vaid juhtimiskultuuri poolest. Need ettevõtted:

🔸 on paindlikuma töökorraldusega,
🔸 usaldavad rohkem oma inimesi,
🔸 annavad keskjuhtidele suurema otsustusvabaduse,
🔸 panustavad teadlikult organisatsioonikultuuri arendamisse,
🔸 peavad oluliseks töötajate motiveerimist ja inspireerivat töökeskkonda.

💎 Tehisaru ei ole edukates organisatsioonides lihtsalt tööriist, vaid osa laiemast strateegilisest mõtteviisist, kus tehnoloogiline areng, juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur käivad käsikäes.

🔹 Eesti juhid näevad robotiseerimist ja digitaliseerimist eelkõige vastusena süvenevale tööjõupuudusele.

🔹 Paljudes organisatsioonides pidurdavad muutusi töötajate vähesed digioskused, hirm automatiseerimise ees ja vastuseis seniste tööviiside muutmisele.

🔹 Kasvab puudus spetsialistidest, kes oskaksid uusi tehnoloogiaid rakendada. Üha rohkem vajatakse inimesi, kes suudavad hallata roboteid, automatiseeritud süsteeme ning kasutada andmeid ja tehisaru ettevõtte igapäevatöös.

🔹 Tehisaru järgmine arenguetapp on andmepõhine juhtimine. Suurt potentsiaali nähakse AI kasutamises suurte andmemahtude analüüsimiseks ja juhtimisotsuste toetamiseks.

📊 LevelLab küsis ligi 500-lt Eesti juhilt, millised on nende hinnangul kõige olulisemad ettevõtteid mõjutavad globaalsed trendid. Täismahus uuring Levellabi koduleheküljel: https://levellab.ee/portfolio/juhtimisvaldkonna-uuring-2026/