Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ

30/06/2026

Menetluskulude väljamõistmise regulatsioon või vähemalt selle kohaldamise praktika vajab muutmist!

Praegune kohtute praktika näib sageli lähtuvat eeldusest, et väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb igal juhul mingis ulatuses vähendada. Kohus hindab kulude vajalikkust tagantjärele, siis kui õiguslik lahendus on juba teada. Kohtul ei ole võimalik teada seda, kui palju tööd läheb mõne kaasuse ettevalmistuseks, sest ta ei ole kliendisuhtes osaline.

Arvestades õigusabikulude suurust, on sellise praktika tõttu kõige keerulisem füüsilistel isikutel, kelle võimalused on juriidilistest isikutest üldiselt oluliselt piiratumad. Ning eriti terav on see olukordades, kus vastaspooleks on avalik võim või tugev institutsioon ning ilma professionaalse õigusabita ei ole võimalk vaidlust pidada.

Reegel peaks olema, et kaotaja hüvitab kõik põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kulude vähendamine peaks olema erand, mida tuleks rakendada üksnes juhul, kui on selge põhjus, et kulud ei olnud vajalikud või põhjendatud.

Jagame Eesti Advokatuuri poolt 27. aprillil Pealtnägijale saadetud seisukohta, mida paraku saates ei käsitletud.

„Õigusriigis ei tohi kujuneda tavaks, et isik võidab kohtus, kuid jääb ikkagi sisuliselt kaotajaks, sest peab kandma suure osa oma õiguste kaitseks tehtud kuludest ise.“

🗣️ Vandeadvokaat Annika Peetsalu Eesti Advokatuuri juhatusest selgitab, mis möödunud nädala „Pealtnägija“ teemakäsitluses puudu jäi.

🔹 Kui kohus teiselt poolelt väljamõistetavaid kohtukulusid vähendab, ei tähenda see, et advokaat on teinud viletsat või mõttetut tööd.
🔹 Eestis ei saa kohtuvaidluse võitnud pool sageli tagasi kõiki vajalikke ja põhjendatud õigusabikulusid.
🔹 Oskusliku menetluse juhtimisega on kohtul võimalik menetlusaega mõistlikuna hoida ning kõigi tööaega ja raha säästa.
🔹 Soovitus kasutada õigusabikulude kokkuhoiuks võimalikult soodsa hinnaga õigusteenust või õigusnõustajast üldse loobuda võib viia kliendi sootuks ebasoodsa tulemuseni: 🤖 tehisaru toodetud pikad, aga sisutühjad dokumendid venitavad menetlusi veelgi ja õigused jäävad kaitseta.

👉Loe lähemalt advokatuuri blogist: https://www.advokatuur.ee/et/paevakajalist/uudised/kohtus-voidu-saamine-ei-tohi-mojuda-rahalise-karistusena

20/05/2026

Täna osalen Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Tallinna Sadama konverentsil „Energeetika ja kaitsevõime ristumiskoht“ Paldiski Lõunasadamas. Arutelude keskmes on taastuvenergeetika võimalused ja tulevikuvisioonid, Läänemere julgeolek ning Paldiski strateegiline roll kiiresti areneva tööstus- ja logistikakeskusena.

Täna avati pidulikult ka Tallinna Sadama uus multifunktsionaalne kai Paldiskis – märgilise tähtsusega taristuinvesteering kogu Eesti jaoks. Uus 310 meetri pikkune ja 13,5 meetri sügavune kai koos võimeka rambiga loob senisest oluliselt paremad võimalused nii logistika, tööstuse kui ka riigikaitse vajaduste teenindamiseks. Kai rajamise käigus lisandus Eestile ligi 10 hektarit uut maismaad ning investeeringu kogumaksumus oli 64 miljonit eurot.

Paldiski tugevus peitub nelja strateegilise eelise koosmõjus: energia, logistika, ökosüsteem ja ettevõtluskeskkond. Just nende valdkondade ühendamine loob piirkonnale suure kasvupotentsiaali ning tugevdab Eesti rolli kogu Läänemere piirkonnas.

Konverentsil astuvad üles mitmed tunnustatud eksperdid ja otsustajad, teiste seas Kristen Michal, Kristi Raik, Hanno Pevkur, Kuldar Leis, Andres Sutt, Juhan Aguraiuja, Jaanus Saat, Heiti Hääl, Simo Säynevirta ja teised.

28/02/2026

Kohtuotsused, mis puudutavad meid kõiki.

2025. aasta kohtupraktika käsitles teemasid, mis mõjutavad otseselt igaühe igapäevaelu – internetikäitumist, riigi vastutust, eraelu kaitset ja menetluste kestust.

Riigikohus rõhutas, et sotsiaalmeediat ei saa käsitada avaliku kohana ilma selge seadusliku aluseta. Riik vastutab oma avalduste eest ning valeinfo korral tuleb kahju hüvitada. Advokaadi ja kliendi suhtlus on kaitstud ka tööalaselt ning salajasest jälitustegevusest peab inimest hiljem teavitama. Samuti peab kohtumenetlus toimuma mõistliku aja jooksul.

Lahendite keskmes on õigusselgus, proportsionaalsus ja põhiõiguste tegelik kaitse.

Loe pikemalt:
https://eipre.ee/kohtuotsused-mis-puudutavad-meid-koiki/?fbclid=IwY2xjawQTjTJleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEegt-r3kksaPdmxcFeRpi5ClxT8J-DUh2vNbW46qMKolMAJc85xJUByjQ-qwE_aem_jq_2wLBXE3EGVtT5FjtwrQ

Kui keegi ütleb „Riigikohtu lahend“, tekib tavaliselt tunne, et see puudutab kedagi teist: mõnda juristi või ametnikku ehk kedagi, kelle elu koosneb paragrahvidest. Tegelikult hõlmas 2025. aasta kohtupraktika otseselt tavainimese elu: seda, mida teeme internetis, kuidas lapsed kooli saavad, ...

26/02/2026

Kui keegi ütleb „Riigikohtu lahend“, tekib tavaliselt tunne, et see puudutab kedagi teist: mõnda juristi või ametnikku ehk kedagi, kelle elu koosneb paragrahvidest.
Tegelikult hõlmas 2025. aasta kohtupraktika otseselt tavainimese elu. Möödunud aasta olulisemad lahendid näitavad selgelt, et kohtud ei tegele abstraktse õigusteooriaga – vaidlused puudutavad otseselt seda, kuidas riik võib sekkuda inimese ellu, sõnavabadusse ja eraellu.
Peamised õiguslikud seisukohad, mis mõjutavad meist igaühte.

1. Digitaalne ruum ei ole „avalik koht“
Riigikohus selgitas, et sotsiaalmeedia (nt TikTok LIVE) ei ole korrakaitseseaduse mõttes avalik koht. See tähendab, et internetis käitumist ei saa karistada samadel alustel nagu pargis või tänaval toimuvat.

Järeldus: Riik ei tohi laiendada karistusõigust analoogia põhjal – uued platvormid vajavad uusi, selgeid seadusi.

2. Riigi vastutus info õigsuse eest
Riigiasutuste kommunikatsioonil on kõrgendatud hoolsuskohustus. Kui ametkond (nt Prokuratuur) avaldab isiku kohta ebaõiget ja mainet kahjustavat infot, on tegemist olulise rikkumisega.

Järeldus: Riik peab vabandama ja kahju hüvitama. Kohtupraktika liigub sümboolsetelt summadelt (500€) reaalseteni (5000€+).

3. Abistatud enesetapp ja seadusandlik lünk
Kohus kinnitas, et otsustusvõimelise isiku vabasurm ei ole Eestis kriminaliseeritud. Samas viidati ohtlikule olukorrale: regulatsiooni puudumine jätab protsessi väljaspoole tervishoiusüsteemi kontrolli.

Järeldus: Pall on Riigikogu käes, et luua inimväärikust kaitsvad reeglid.

4. Privaatsus ja menetluse kiirus
Isikuõiguste kaitse tugevnes kahes kriitilises punktis:

Jälitustegevus: Riik on kohustatud isikut salajasest jälgimisest teavitama, et tagada talle võimalus end kaitsta. Eraelu kaitse laieneb ka tööalastele kõnedele.

Mõistlik aeg: Õiglus, mis saabub liiga hilja (nt 7-aastane menetlus), ei ole enam õiglus. Riik peab tagama tõhusad mehhanismid protsesside kiirendamiseks.

Kokkuvõtteks: 2025. aasta praktika sõnum on praktiline – reeglid peavad olema täpsemad, menetlused mõistlikumad ja riik oma sõnades hoolikam.

Kui Sul tekib küsimus, kuidas need põhimõtted Sinu olukorras rakenduvad, tasub nõu pidada spetsialistiga.

Kui keegi ütleb „Riigikohtu lahend“, tekib tavaliselt tunne, et see puudutab kedagi teist: mõnda juristi või ametnikku ehk kedagi, kelle elu koosneb p...

18/02/2026

❌ AI ei ole jurist! ❌

Paljud inimesed pöörduvad AI poole, et saada kiiret ja tasuta vastust ka keerukates õigusküsimustes. AI-õigusabiga võid aga saada koos tasuta nõuannetega ka kalli õppetunni. Harutame selle mõtte lahti:

💡 Inimene mõtleb, AI arvutab.
Õigusala professionaal hindab iga olukorda kindla konteksti kaudu: millised on asjaolud, tõendid, osapoolte õigused ja kohustused. Tehisintellekt teeb järeldusi statistika ja tekstimustrite põhjal, kuid ei mõista inimkäitumise ega õiguse nüansse.

💡 Inimene vastutab oma töö eest, AI mitte.
Õigusala professionaal tegutseb seaduse ja eetikareeglite alusel. Ta peab andma nõu heas usus ja võib eksimuse korral vastutada oma kliendi ees – seetõttu on advokaatidel ka kutsekindlustus. Tehisintellekt seevastu ei kanna mingit vastutust, ta ei saa esindada ega kaitsta. Vastutus jääb alati kasutajale.

💡 Õiguspraktika muutub pidevalt.
Seadused, kohtupraktika ja menetlusreeglid uuenevad tihti. Advokaat on kursis viimaste muudatustega. Tehisintellekti teadmised on sageli vananenud või üldistatud. AI võtab tihti aluseks mõne üksiku seaduse, mis kontekstist välja võetuna ehk oleks ka õige vastavat küsimust lahendama, kuid ei arvesta tausta reguleerivate õigustega.

☝🏼 Õigusküsimus ei tohiks olla eksperiment, kus katsetada mugavuse nimel automatiseeritud nõu. Kui kaalul on sinu vara, töö, pere või maine, võiks otsuse teha inimene, kes mõistab tagajärgi ja vastutab ka nende eest.

Rohkem mõtteid, miks AI ei sobi õiguabi pakkuma, saab lugeda siin 👉🏼 https://eipre.ee/tehisintellekt-ei-ole-jurist-see-on-masin-ai-oigusabiga-void-saada-kalli-oppetunni/

20/01/2026

Kui laps saab pärijaks
👦🏼 Mis saab pärandist, kui pärijaks on alaealine?

Koos vanema varaga lähevad alaealisele lapsele automaatselt üle ka kohustused – laenud ja liisingud.

❗️Laps ei saa neid aga ise hallata, mistõttu ütleb perekonnaseadus, et lapse vara hakkavad valitsema vanemad või eestkostjad.
Eestkostja ei tohi ilma kohtu loata tegutseda, mis tähendab, et iga kohtumenetlusega tiksuvad juurde ka lisakulud.

Kuidas selliseid olukordi ennetada?

1. Koostage testament.
Testamendis saate määrata, kellele ja millistel tingimustel teie vara läheb. Võite lisada ka klausli, milline konkreetne inimene lapse vara haldab.

2. Kaaluge annaku tegemist.
Kui soovite lapsele jätta konkreetse hüve (nt rahasumma), aga mitte kogu pärandit, saab seda teha annaku kaudu.

3. Mõelge läbi kindlustus ja pärimislepingud.
Elukindlustuse kasusaajaks saab määrata lapse, et tagada talle rahaline turvapadi, mis ei sõltu pärandvara jagamisest.

Elu võib olla ettearvamatu, aga ühe selgelt sõnastatud testamendiga saad pärimise küsimustes suure osa ettearvamatustest juba täna maha võtta.

👩🏼‍💻 Täispikka artiklit lapse päranduse kohta saad lugeda siit 👉🏼 https://eipre.ee/kui-laps-saab-parijaks-miks-vanema-vastutus-ei-lope-surmaga/

12/01/2026

Eelmisel aastal kuulutasid kohtud välja 154 ettevõtte pankroti, võrreldes 2024. aastaga läks pankrotti 14 ettevõtet vähem.

Alanud aastal on kohtud jõudnud välja kuulutada nelja juriidilise isiku pankroti, mullu tuli neid aga kokku 154. Neist 140 olid osaühingud, kümme aktsiaseltsid, kolm mittetulundusühingud ning üks tulundusühistu, näitavad äriregistri andmed.

Enim läks ettevõtteid pankrotti aastal 2009, mil nende arv küündis 544-ni ning ka 2010. aastal oli pankrotte ligi pool tuhat. Edasistel aastatel on see vähenenud ning jäänud alates 2012. aastast vahemikku sajast kuni 167-ni aastas.

Avaldusi juriidiliste ja füüsiliste isikute pankrottide kohta laekus aasta jooksul Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohtusse kokku 2773. Seejuures ligi 37 protsenti neist ehk 1024 olid füüsiliste isikute maksejõuetusavaldused ehk need, mille puhul raskustesse sattunud võlgnikust eraisik on ise enda kohta avalduse teinud.

Füüsilise isiku vastu esitatud maksejõuetusavaldusi ehk neid, mille esitajaks on võlausaldajad, oli samal ajal 320.

Eelarvepuudujääk ulatus 0,8 protsendini aastasest oodatavast SKP-st
Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldusi saabus kohtutele 305 ning juriidilisi isikuid, kes ise pankrotiavalduse esitasid, oli 284.

Kõige enam ehk 43 protsenti avaldustest tuli Harju maakohtule, 32 protsenti Tartu maakohtule, 13 protsenti Pärnu ning 12 protsenti Viru maakohtule.

Kui kõrvutada kohtutesse esitatud juriidiliste ja füüsiliste isikute pankroti- ja maksejõuetusavaldusi aastate lõikes, oli mullu nende arv veidi suurem kui 2024. aastal, mil neid laekus 2745, kui aga pikemalt tagasi vaadata, siis 2016. aastal tuli kohtutele kõigest 1253 niisugust avaldust ja 2021. aastal oli neid 1554.

Selle kohta, kui palju oli mullu varatuid püsivalt maksejõuetuid juriidilisi isikuid ehk raugenud pankrotimenetlusi, peab arvet maksejõuetuse teenistus, kuid eelmise aasta ülevaade on neil alles kokkupanemisel.

Ettevõtteid, kellel on senini esitamata 2024. aasta majandusaasta aruanne, mille tähtaeg saabus suurema osa jaoks juba mullu juunis, oli reedese seisuga ligi 46 600. Kokku on 2024. aasta kohta aruandluskohuslasi ligi 286 500.

Eelmisel aastal kuulutasid kohtud välja 154 ettevõtte pankroti, võrreldes 2024. aastaga läks pankrotti 14 ettevõtet vähem.

24/12/2025

Rahulikke jõule ja edukat uut aastat!