Emor

27/08/2026

🎙️ „Kas teil on aega rääkida?“ Just sellise küsimusega ei tasu külma kõnet alustada, sest see annab vestluspartnerile lihtsa võimaluse kõne lõpetada. Nii soovitavad B2B müügiagentuuri Fontakt asutaja Rene Sildvee ja tegevjuht Olev Tehver. „Point+“ värskes osas räägimegi telefonimüügist ja külmadest kõnedest, turunduse ja müügi koostööst ning Eesti ettevõtete ekspordist.

🎙️ Proaktiivne müük ja külmad kõned võivad Sildvee sõnul kasvatada ettevõtte müügikäivet kaks kuni viis korda. Külma kõne esmane eesmärk ei ole kohene müük, vaid järgmise kohtumise kokkuleppimine. Selleks tasub alustada küsimusega, millele on loomulik vastata jaatavalt. Näiteks: „Kuidas teil praegu müügiga läheb, kas kliente on piisavalt või on vaja uusi juurde?“

🎙️ Esimesest kõnest äraütlemine ei tähenda veel, et klient on kaotatud. „Hea müügiinimene hoiabki mitu rauda kogu aeg tules,“ ütles Sildvee. „Kui klient ütleb täna „ei“, siis see ei tähenda, et ta su klient ei ole. Nii paljusid case'e (juhtumeid) on, kus sa hoiad seda suhtlust ja kolme aasta pärast saab temast sinu tippklient,“ lisas Tehver.

🎙️ Igal kasvule suunatud ettevõttel tuleb külaliste sõnul ühel hetkel vaadata välisturgude poole. „Me tegelikult suudame küll, me peame seda tegema. Ja kes veel ei tee, siis hakka hästi kiiresti tegema, sest mul on nii meeletult palju näiteid erinevate klientide pealt, keda me oleme Eesti turul teenindanud – sul saab sihtgrupp lihtsalt otsa. Me oleme nii väike turg. Võtame Skandinaaviamaad, Baltikumi, siin on kümneid miljoneid ettevõtteid, kümneid miljoneid elanikke. Enamus sinu tuludest on seal,“ sõnas Sildvee.

🎙️Telefonimüügi tulevikust ja tehisarust rääkides leidsid mõlemad, et inimese tehtud kõned jäävad endiselt oluliseks. „Selle kohta ütles mulle üks ettevõtte juht, et kas tõesti teisel äril või inimesel ei ole minu vastu niivõrd palju austust, et mulle ise helistada ja ta peab laskma selle kõne robotil teha,“ märkis Sildvee.

🎙️ Millised on esimesed sammud välisturule laienemisel? Miks ei tasu keskenduda ainult hinnale? Kas alustada Baltikumist või Skandinaaviast? Kust jookseb piir müügi ja turunduse vahel ning kuidas peaksid need koostööd tegema? Sellest ja paljust muust räägime täispikas episoodis.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/fontakt/

25/08/2026

🔷 Oleme valmis saanud põhjaliku uuringu, mis kaardistab väärkohtlemise ennetamise praktikaid Eesti huvihariduses ja ka mujal maailmas. Samuti uurisime Eesti lapsevanemate teadlikkust, hoiakuid ja kogemusi seoses laste turvalisusega huvihariduses. Täna tutvustasime selle Sotsiaalkindlustusameti tellimusel valminud uuringu tulemusi.

🔷 „Huviharidus on enamiku perede jaoks väga positiivne ja väärtuslik osa lapse elust,“ ütles uuringu projektijuht, meie juhtekspert Kristiina Saks. „Just seetõttu on lihtne eeldada, et kui midagi silmanähtavalt halvasti ei ole, on kõik korras. Uuring näitab, lapse turvalisust huvihariduses toetab kõige paremini lapsevanema teadlik usaldus, mille korral ta teab, mida märgata, milliseid küsimusi esitada ja kuhu mure korral pöörduda,“ lisas ta.

🔷 Kuigi lapsevanemad ei pea väärkohtlemist huvihariduses üldlevinud probleemiks, tõi vähemalt ühe väärkohtlemise kogemuse või kahtluse seoses oma lapsega välja 37% küsitletud vanematest. Kõige sagedamini puudutas see lastevahelist kiusu, naeruvääristamist või tõrjumist, aga harvad ei olnud ka juhendaja- või treeneripoolse väärkohtlemise märkamised.

🔷 Uuring tõi esile ka ühe lapsevanemate jaoks keerulise küsimuse: kust läheb piir nõudlikkuse ja väärkohtlemise vahel? Vanemad peavad kindlaid reegleid ja ootusi lapse arengus vajalikuks, kuid 65% neist leidis, et treeneri või juhendaja nõudlikkuse ja väärkohtlemise vahe ei pruugi alati selge olla.

🔷 „Lapsevanemal on lapse turvalisuse hoidmisel väga oluline roll. Vanem tunneb oma last ja võib märgata muutusi, mis viitavad sellele, et huviringis või trennis ei ole kõik hästi. Selleks peab aga teadma, mida märgata, kuidas lapsega rääkida ja kuhu mure korral pöörduda,“ märkis Sotsiaalkindlustusameti vanemluse toetamise juhtivspetsialist Eliise Madissalu.

🔷 Küsitlusuuringus vastas 506 lapsevanemat, kelle 7–17-aastane laps osaleb huvihariduses. Lisaks intervjueerisime 19 lapsevanemat individuaalselt või fookusgruppides.

🙏🏻 Täname kõiki uuringusse panustanud lapsevanemaid ja eksperte! Järgmise sammuna töötame koos Sotsiaalkindlustusametiga välja lahenduse, mis aitaks lapsevanematel laste turvalisust huvihariduses teadlikumalt toetada.

24/08/2026

🎙️ Ettevõtte juhtimine peaks keskenduma rohkem turundusele, mitte niivõrd kuludele ja kontrollile, leidis „Pointi“ uues osas reklaamiagentuuri Inorek & Grey partner Sven Rannaväli.

🎙️ „Kõige kurvem on, kui ettevõtte juhtimise määravad ära finants- ja IT-juht. Mõlemad on (orienteeritud – toim.) stabiilsusele ja kaitsele. Kui ees on finantstaustaga juht, siis on turundusinimesel väga raske oma ideedega juhatusse jõuda. Keegi ei osta visiooni, kõik ostavad kontrolli. /…/ Uue aja ettevõtlus on rohkem turundusest läbi imbunud. Ettevõtte juhtimine peaks olema väärtusjuhtimine. Nõukoguga peaks rääkima visioonist, mitte kuludest,“ sõnas Rannaväli.

🎙️Rannaväli on turundusega seotud juba 1990. aastatest. Pärast pikka agentuuritööd tekkis tal soov ise midagi luua. Nii sündis enam kui kümme aastat tagasi tooteinfoplatvorm Productinfo24, mis koondab kauplustes müüdavate toodete andmed ühte kohta ja võimaldab neid eri osapooltega jagada. Sama info jõuab ka Tarbi targalt mobiiliäppi, mida kasutab Rannavälja sõnul ligi 90 000 inimest.

🎙️ Kui praegu saab äpis võrrelda toodete hindu, valida lemmikuid ja lisada neid ostukorvi, näeb Rannaväli sellel ka suuremat potentsiaali. Tarbija nõusolekul tema eelistuste, ostukäitumise ja asukoha ühendamine võimaldaks Rannavälja sõnul turundajatel inimeste ostukäitumist paremini ennustada. „Sisuliselt on võimalik öelda, mida järgmine nädal Õismäel müüakse, sest nad panevad selle ostunimekirja,“ tõi ta näite.

🎙️ Tööalaste kokkulepete ja kolleegide palkamisel on Rannaväli lähtunud põhimõttest, et need ei peaks sõltuma sellest, kui hästi inimesed omavahel väljaspool tööd läbi saavad, koos aega veedavad või samu hobisid jagavad. Olulisemad on töö sisu ja professionaalsus. „Sobivus ei pea olema lõpmata sobivus. Töö on töö ja te ei pea tarbima sama konjakimarki,“ märkis ta.

🎙️ Kellele peaksid turundajad praegu enim keskenduma ja miks ei peaks riik ettevõtetest parimaid tegijaid üle meelitama? Kuidas jõudsid Eestisse salaja esimesed Apple’i arvutid ja milline oli Soome agentuuride tööelu 1990. aastate alguses? Sellest ja paljust muust kuuled juba täispikas episoodis.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/sven-rannavali/

21/08/2026

💡Meie väga värskelt (perioodil 12.-19. august) tehtud üle-eestilisest küsitlusest selgus, et seni välja pakutud kandidaatidest soovivad Eesti inimesed presidendiametis kõige enam näha õiguskantsler Ülle Madiset. Teda sooviks presidendiametis näha 35 protsenti vastanutest. Populaarsuselt teine valik küsitluses oli "ei oska öelda" (18 protsenti).

💡Välja pakutud kandidaadi kandidaatidest järgnesid Madisele üsna võrdse toetusega Tiit Land (14 protsenti) ja Mart Helme (12 protsenti).

Uuringu tellis ERR. Loe lähemalt portaalist ERR uudised

Eesti inimesed soovivad seni välja pakutud kandidaatidest kõige enam näha presidendiametis õiguskantsler Ülle Madiset, selgus ERR-i tellitud Emori küsitlusest. Madise oli populaarseim valik kõikide erakondade valijate seas, v.a EKRE. Keskerakonna valijate seas edestas Madise Tiit Landi napilt...

20/08/2026

🎙️Värskes „Point+“ osas käis külas Versa Communications partner Marko Paloveer, kes tunneb meediat nii ajakirjaniku kui ka suhtekorraldaja vaatenurgast. Enne agentuuritööd töötas ta Postimehes, Kalev Meedias ja Filmimehes ning juhtis TV3 uudistetoimetust.

🎙️Meediaga suheldes peab ettevõte Paloveeri sõnul olema avatud. „Avatus on tegelikult see, mis aitab äri kasvatada. Kui sa oled meedia jaoks olemas ainult siis, kui sul on midagi vaja, aga mitte vastupidi, siis sa ei ole edukas. Ma olen olnud teisel pool nii kaua, ma tean,“ sõnas ta. Sama kehtib ka kriisiolukorras. „Kui sa oled olemas, räägid ära, tunnistad ettevõtte viga, kui seal midagi on, siis sa saad selle teema oluliselt paremini ja kiiremini maha.“

🎙️Paloveeri sõnul võiksid väljaanded ja ajakirjanikud oma vaateid ausalt väljendada. „Mina pooldan seda, et kui sul kanali või ajakirjanikuna on vaated, siis ütle selgelt välja. Seda ei pea varjama. Meil kõigil on omad eelistused. Kui lugeja teab seda, siis ta saab selle sinna võrrandisse panna. USA toimetused on väga hea näide: ei saa öelda, et nad oleks halvad, inimesed teavad ja teevad oma lugejavalikud,“ kõneles ta.

🎙️ Pärast aastaid ajakirjanduses kutsuti Paloveer tööle kommunikatsioonibüroosse Hamburg & Partnerid. Veel ülikoolis oli ta kindel, et ei lähe kunagi ajakirjandusest kommunikatsiooni, ja lasi selle kinnituseks endale tätoveeringu teha. „Nüüd ma vahel vaatan seda tätoveeringut ja mõtlen, et võiks lasta ümber teha,“ ütles ta muiates. „Kui küsida, kas inimesed saavad ajakirjandusest tulla suhtekorraldusse ja tagasi minna, siis ma ei näe siin probleemi.“

🎙️ Pärast ligi kaheksat aastat Hamburg & Partnerites tundis Paloveer, et vajab muutust, ning asutas koos Mihkel Lendokiga kommunikatsioonibüroo Versa. Nüüd on eesmärk jõuda kümne aastaga miljoni euro suuruse aastakäibeni.

🎙️ Kuidas kujundada ettevõtte töötajast arvamusliider ja tunda end kaamera ees enesekindlamalt? Kuidas luua võõra vestluspartneriga kiiresti usaldus ning mida võiks tänane ajakirjandus teha teisiti? Sellest ja paljust muust räägib Paloveer täispikas episoodis.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/marko-paloveer/

17/08/2026

📺 Meie teleauditooriumi mõõdikuuringu andmetel tõi juulis kõige enam vaatajaid telerite ette jalgpalli MM. Viiest vaadatuimast saatest neli on MMi ülekanded ja esikohale jõudis mõistagi finaal Hispaania ja Argentina vahel. Neljandal kohal on Aktuaalne Kaamera (kõik Eesti Televisioon).

Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/telejuuli26/

17/08/2026

🎙️ Eestis võiks olla üks julge reklaamiagentuur, kus suure osa tööst teevad AI-agendid, leidis ettevõtja ja pika reklaamivaldkonna kogemusega Rain Teimann „Pointi“ värskes osas. „Ma olen selle peale mõelnud, et teatud tasemeni sa saad teha reklaamibüroo puhtalt AI-ga. See ei tohiks täna väga keeruline enam olla. Kui juhtida agendivõrgustikku piisavalt hästi, siis see on paari aasta perspektiivis täitsa võimalik,“ rääkis ta.

🎙️ Teimanni sõnul võiks sellisest agentuurist kujuneda järgmine Eesti edulugu. „Tegelikult meil ju täna ei ole Eestis korralikku AI-põhist edulugu. Mingi selline äri võiks olla. Kes tark on, mõtleb järgmise kasvutsükli välja. Ma võin proovida, kui keegi tahab kampa lüüa.“ Tehisintellekti kasutab Teimann juba praegu. „Mul on äriotsuste analüütik, reisikorraldaja, kokk, treener ja terve hulk agente, kellega ma põrgatan mingeid asju igapäevaselt.“

🎙️ Uue agentuuri loomisel näeb Teimann suurt rolli just noortel, keda toetab kogenud mentor. „Kui sul on mõte, et tahaks paremini elada, rikkaks saada, siis sa saad seda ainult läbi ettevõtluse. Minu meelest me võiksime teha EAS-i rahadega kõigile koolilõpetajatele kohe ettevõtte ja siis nad võivad sellest loobuda. Meil on Eestis selliseid teid hästi vähe. Ma väga toetan Taavi Kotka ideed teha sünnikapital: kolm tuhat eurot igal sündijal arvel ja saab kätte kahekümneviiendal eluaastal.“

🎙️ Ettevõtluses ei tasu karta ka eduka ettevõtte müümist. Teimann meenutas aega, mil ta koos Marek Reinaasa ja Olav Osoliniga müüs meediaagentuuri Mediapool. „Kui sa teed oma elu esimese exiti (ettevõttest väljumise), siis alguses on kurb, aga mida kaugemale see läheb, seda rohkem saad aru, et tegelikult võikski see niimoodi käia. See õpetab lahtilaskmist.“

🎙️ Kuidas jõudis Teimann eriturvateenistusest reklaamivaldkonda ja kuidas ta omal ajal mitmesse ettevõttesse lihtsalt sisse astus ja tööd küsis? Kuidas sündis üks Eesti tuntumaid reklaamiagentuure Vatson & Vatson ja milline lähenemine aitab väikesel alustaval ettevõttel suurte konkurentide kõrval edu saavutada? Sellest ja paljust muust kuuled täispikas episoodis.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/rain-teimann/

13/08/2026

🎙️ Kui võrrelda Eesti agentuure maailma tippudega, siis ei jää meie loovus kuidagi varju, leidis loovagentuuri Salama kaasasutaja ja loovjuht Madis Ots „Point+“ uues osas. Reklaamimaailma Oscariteks kutsutud festivalil hindas Ots tänavu üle 200 välireklaami. „Kui vaadata neid tipptöid, siis ei ole mitte ühtegi põhjust öelda, et Eesti loovagentuurid ei suudaks seda teha,“ sõnas ta.

🎙️ Reklaam köitis Otsa juba lapsepõlves. „Mul on üks lapsepõlvemälestus, kus perekonna vanemad liikmed vaatasid Soome televisiooni. Kui minult küsiti, mis minu lemmiksaade on, siis mina ütlesin, et reklaam. See oli väga huvitav saade. See algne pisik tuli sealt,“ meenutas ta. Kaheksa aastat tagasi asutas Ots koos abikaasaga agentuuri Salama, mille nimi on samuti seotud Soomega. „See on viisakas kummardus Soome reklaamile. „Salama“ on soome keeles „välk“.“

🎙️ Salama teeb kampaaniaid ka Eesti Lastefondile. Ots leiab, et keerulise teema puhul ei piisa lihtsalt üleskutsest „anneta“. „Seda valu tuleb ikkagi ühel või teisel kujul näidata,“ ütles ta. „Meie oleme tõmmanud väga selge piiri: me ei dramatiseeri asju ebarealistlikult üle, vaid näitame elu selliselt, et inimene ei vaataks sellest mööda.“

🎙️ Tehisarust rääkides märkis Ots, et kuigi sellest kõneldakse palju, ei ole AI veel jõudnud sinnamaale, et suudaks reklaamimaailmas kõike teha. „Küllap on see aja küsimus, aga isegi kui ta suudaks seda teha, ei pruugi see olla kiirem ega odavam. Ta on tööriist nagu Photoshop ja annab eelise igaühele, kes teda mõistlikult kasutab. Keegi ei tea, mis ta lähiaastatel teeb, aga kui tahta seda nimetada revolutsiooniks, siis tuleb see mõne aasta jooksul.“

🎙️ Täispikas episoodis räägib Ots veel Eesti Pandipakendi, taarausu ja peapiiskop Urmas Viilmaga seotud kampaaniast, Cannes Lionsi tööde hindamisest, headest ideedest ja reklaamireeglite rikkumisest. Juttu tuleb ka legendaarse koomiksi „Pesakond“ sünnist, mustast huumorist ja esimesest Kuldmunast.

Kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/madis-ots/

10/08/2026

🎙Kui ligi kümme aastat tagasi valmistati Bone Broth Factorys (FoodStudio) umbes 250 liitrit puljongit päevas, siis nüüd on päevane maht 5000 liitrit. Kuidas on Eesti ettevõte jõudnud nii kiire kasvu ja 26 välisturuni, sealhulgas Austraaliani? Sellest räägib „Pointi“ värskes osas ettevõtte juht Jana Koppel.

🎙66 protsenti ettevõtte kogukäibest tuleb Koppeli sõnul väljastpoolt Eestit. „Tänaseks võib julgelt öelda, et private label (poodide oma kaubamärgi tooted) on meie põhiäri,“ märkis Koppel. Tema hinnangul on see ka üks peamisi võimalusi välisturgudel tootmismahtu kasvatada. Välismessidel soovitab Koppel käia aasta-aastalt, sest sama ettevõtte korduv kohalolu tekitab klientides usaldust.

🎙Juba noorena teadis Koppel, et soovib elus midagi korda saata. „Raha ei kasva puu otsas, aga on jube kurb, kui seda ei ole. Mulle väga meeldib väljend, et raha ei too tervist, aga väga palju rõõmsam on nutta heas autos kui sapakas.“ Keskkooli ajal töötas ta ajalehes Noorte Hääl tehnilise toimetajana, ülikooli kõrvalt õmbles ja müüs jopesid ning 24-aastaselt sai tootmisökonoomika juhtimist õppinud Koppelist Kalevi müügi- ja turundusdirektor.

🎙Kalevis mõistis Koppel, et turundus pole ainult kampaaniad ja müük, vaid inimeste kuulamine ja muutuste juhtimine. Kalevist liikus Koppel edasi Prisma Printi ning seejärel DDB Eestisse, kus kasvas agentuuri juhiks ja omanikuks. Koppeli sõnul ei pea juht teadma kõigist kõike ning vastutust tuleb osata jagada. „Üks moment ma võtsin kõik enda kanda ja see oli viga. See lõhub väga palju. Delegeerimisoskus on väga oluline.“

🎙Pärast 22-aastast karjääri agentuuris otsustas Koppel müüa agentuuri Zavod BBDO-le. „Tänaseks hetkeks ilma igasuguse häbitundeta ma ütlen, et minul ei olnud oma kallitele kolleegidele emotsionaalset tuge pakkuda ja see oli kõige suurem õudusmoment, kui ma selle endale selgeks tegin. Mul ei olnud enam drive’i (hoogu),“ sõnas ta. Pärast DDB-d jätkus Koppeli teekond Milrem Roboticsi nõukogus ning täna juhib ta Bone Broth Factoryt.

🎙Täispikas episoodis räägib Koppel, mida ettevõtte müük talle õpetas ning kuidas kommunikeerida juhivahetust tiimile ja klientidele. Veel saad teada, kuidas jagada kliendiportfelli, kuidas aitab sport stressi leevendada ning mis on see üks mõte, millega Koppel igat hommikut alustab.

Kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/jana-koppel/

06/08/2026

🎙 Meediaettevõte Digiposter OÜ soovib tõusta Eesti meediaturu tippu. „Meie eesmärk on kasvada Eesti suuruselt teiseks meediagrupiks,“ ütles ettevõtte juht Priit Pedanik taskuhäälingus „Point+“.

🎙Tema hinnangul liigub Eesti meediaturg suurema koondumise suunas. „Ühelt poolt tuleb konkurente kogu aeg juurde, aga teiselt poolt ükskõik kuhu vaatad, samad tuttavad näod,“ sõnas Pedanik. „Mulle meeldib see mentaliteet, et ole noor ja näljane ehk young and hungry. Ma saan kohe 43 ja mis ettevõtlust puudutab, siis ma olen endiselt üsna young and hungry. Täna oleme üsna näljased selles osas, mida me saaks turult ära osta. Sellised väikesed mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted ei ole jätkusuutlikud. Selgelt on turul meediaettevõtteid liiga palju.“

🎙 Digiposter tegutseb nii välimeedia- kui ka raadioturul. Meediagruppi kuuluvad raadiojaamad XFM Eesti ja BIGfm Eesti ning mitme kaubanduskeskuse siseraadiod. „Meie raadiokanalid on Eestis esimesed, mis mängivad reklaame nii, nagu me oleme harjunud neid tarbima sotsiaalmeedias. Maksimaalselt kaks reklaami järjest. Pigem üks. Mitte kunagi kolm,“ selgitas ta. „Meie reklaamimüügi loogika on üles ehitatud ööpäevaste korduste arvule. Sa saad kliendina oma reklaamklipile 4, 8, 12 või 24 eetrikorda ja see tähendab, et sa saad tähelepanu ka prime time'i ajal.“

🎙 Välimeedias näeb Digiposter suurimat kasvupotentsiaali väiksemates Eesti linnades. „Me opereerime näiteks ühte ekraani Otepääl, müüb väga kenasti. Ühte ekraani Raplas, müüb väga kenasti. Ja me oleme tõenäoliselt kohe võtmas paari väikest asulat veel juurde. Pigem oleme vaadanud suurematest hotspotidest kõrvale ja see on avanud võimalusi.“

🎙 Lisaks rääkis Pedanik oma varasemast kogemusest televisioonis, meenutades Pimp TV juhtimist ja Telekanal Seitse asutamist. „See, et Seitse sai asutatud, oli tagantjärele mõeldes väga õige otsus, aga ettevõte sai loodud valedel alustel. Põhiline õppetund on see, et ära asuta ühtegi ettevõtet müügiks. Ettevõtteid ostetakse, mitte ei müüda,“ nentis ta.

🎙 Täispikas episoodis räägib Pedanik, millist meediagruppi peab ta Eesti parimaks ja kus asub Eesti suurim LED-reklaamekraan. Juttu tuleb ka sellest, kuidas konkurentsipiirangud on mõjutanud Pedaniku karjääri.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/priit-pedanik/