Emor

Call Directions Website Contact the business

Emor Tere tulemast Emori lehele! Jagame siin meie uuringute tulemusi ja ekspertide kommentaare. Kantar Emor viib kokku ärikonsultatsioonid, uuringud ja andmeteaduse.

Emor on osa maailma juhtivast teabe- ja konsultatsiooniettevõttest Kantar. Meie eesmärk on inspireerida kliente, töötajaid ja kogu ühiskonda olema loov ja edukas meie erakordses maailmas. Me ei ole pelgalt uuringute pakkuja, vaid strateegiline partner, kes aitab ettevõtetel leida vastused olulistele kasvuküsimustele – tuvastada potentsiaalsed kasvukohad ja ületada barjäärid, mis takistavad arengut. Miks just Emor oma äripartneriks valida? Emor on rohkem kui 25 aasta jooksul teinud tuhandeid uuringuid nii Eestis kui ka välisriikides, kogudes ja analüüsides vajalikku infot erinevates valdkondades tegutsevatele ettevõtetele. Me suhtleme igal aastal üle veerand miljoni Eesti inimesega, meie vastajatega, kogu Kantar üle ilma aga 80 miljoni inimesega aastas.

🎙️Eelmise nädala olulisemaid sündmusi, meediakajastusi ja erakondade värskeid valimiskampaaniaid analüüsivad Emori tasku...
20/10/2026

🎙️Eelmise nädala olulisemaid sündmusi, meediakajastusi ja erakondade värskeid valimiskampaaniaid analüüsivad Emori taskuhäälingus uuringuekspert Aivar Voog ja turunduslektor Alar Pink.

🎙️Parempoolsed tulid välja loosungiga „Jõukas Eesti“, mis on Pingi sõnul eristuv ning viitab nii majanduslikule kui ka sõjalisele jõukusele. Voogi hinnangul võib see aga erakonna potentsiaalset valijaskonda kitsendada. „Enamik Eesti elanikke ei defineeri end jõukana. Võib-olla annab loosung lootust saada jõukamaks, aga pigem tekitab see paljudes võõristust,“ selgitas Voog.

🎙️Reformierakonna hüüdlause „Kindel suund on tulevik“ kõnetab Voogi hinnangul laiemat publikut, kuid ei paku värskust. Samuti arutavad Voog ja Pink, kuidas võib erakonna populaarsust mõjutada sotsiaalmeedias leviv kampaaniaklipp, milles erakonnaliikmed istuvad treeningsaali riietusruumis.

🎙️Sotsiaaldemokraatide ridadesse lisandus haridusministri nõunik Daniel Kõiv, kes kuulus varem erakonda Eesti 200. Voogi sõnul on sotsiaaldemokraatide uute liikmete pea iganädalane avalikustamine teadlikult kavandatud ning uusi liitujaid võib oodata ka edaspidi. Pink pidas Kõivu otsust märgiliseks. „Kui sa oled ikkagi nõunik ja otsustad minna, siis järelikult tead sa midagi,“ märkis ta.

🎙️ Opositsioon oli ajakirjanduses koalitsioonist nähtavam. Stationi andmetel moodustas opositsiooni osakaal erakondade meediakajastuses 55%, koalitsioonil 45%. Voogi hinnangul tõi opositsioonile rohkem tähelepanu peaministrile esitatud umbusaldusavaldus. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu nähtavus kasvas üle-eelmise nädalaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.

🎙️Emor uuris ka, millised teemad jäid inimestele enim meelde. Kui riigi juhtimisega seotud teemad moodustasid Stationi andmetel 12,1% poliitikakajastusest, siis inimeste meenutatud teemade seas oli nende osakaal 63,5%. Inimestele jäid meelde Ülle Madise presidendiks saamine ja presidendi kantselei töötajate palgateemad. Teisena meenusid välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa riigipea Vladimir Putini diislidiil.

🎙️Lisaks arutavad Voog ja Pink, mis saab Eesti 200-st, kui erakond järgmistel valimistel ei osale, miks jääb Parempoolsete meediakajastus konkurentidele alla ning kui palju sai meedias tähelepanu vastne president Ülle Madise. Juttu tuleb ka sellest, miks suhtusid inimesed möödunud nädalasse positiivsemalt kui nädal varem.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/nadala-pulss-analuusis-erakondade-esimesi-valimiskampaaniaid/

📻 Meie raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel pühendasid Eesti elanikud perioodil aprill kuni september 2026 raadio ...
19/10/2026

📻 Meie raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel pühendasid Eesti elanikud perioodil aprill kuni september 2026 raadio ja muusika kuulamisele keskmiselt 4 tundi ja 9 minutit päevas. Kuulatuimad raadiojaamad sel perioodil olid Vikerraadio, Raadio Elmar ja SkyPlus. Järgnevad Star FM ja Retro FM.

📻 Võrreldes aasta varasema perioodiga on kogu raadio- ja muusikakuulamise aeg langenud 7 minuti võrra. Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/viimase-poolaasta-kuulatuimad-raadiojaamad-on-vikerraadio-elmar-ja-sky-plus/
Raadio Star FM Retro FM

🎙️„Pointi“ värskes osas räägime kinnisvarast, turundusest, kodulehtedest ja ettevõtte väärtustest. Külas on kinnisvaraar...
16/10/2026

🎙️„Pointi“ värskes osas räägime kinnisvarast, turundusest, kodulehtedest ja ettevõtte väärtustest. Külas on kinnisvaraarendaja Invego turundusjuht Kadri Lindpere.

🎙️Kinnisvaraturundus liigub Lindpere sõnul suunas, kus tulevane koduomanik saab virtuaalselt tulevasse koju sisse astuda ja teha väga realistlikke sisekujundusvalikuid. Turundaja jaoks tähendab see, et fookus peab olema kasutajasõbralikul kodulehel. „Kui inimene tahab ostma hakata, siis on nii palju valida ja sel hetkel hakkavad mängima pisiasjad – näiteks see, mis mulje ma kodulehelt saan,“ rääkis Lindpere. „AI muudab seda kardinaalselt,“ lisas ta.

🎙️Mis aga iseloomustab eestlasest koduostjat? Lindpere sõnul eelistab eestlane uudistada uut kodu omas tempos ja pigem ilma maaklerita. „Uus trend, mida me kaalume, on nutilukk: saad iga kell minna arendust vaatama, millal ise tahad. See on väga tore.“

🎙️Turundusest laiemalt rääkides märkis Lindpere, et brändi kujundavad ka kõige väiksemad detailid. „Milline on su arve, visiitkaart, PowerPointi esitlus, e‑kirja allkiri? Kui ruttu ja millises keeles sa e‑kirjadele vastad? Kas see on kena keel või mingi žargoon, kas sa paned sinna emotikone või ei pane? Kõik kujundab su brändi,“ loetles ta. „Kuni selleni välja, et kui sa annad kliendile kodu üle, mis sa talle kingid.“

🎙️Lindpere sõnul sünnivad head turunduskokkulepped sageli siis, kui kolleegid, kliendid ja partnerid saavad ühe laua taga kokku. „Üksi ei saa orkestrit mängida,“ ütles ta. „Tegelikult päris diile sõlmitakse inimestega näost näkku. Kui sa tekitad formaate, kus inimestel on põhjus kokku saada, siis nad hakkavad rääkima ja tegema.“

🎙️Muide, Lindpere karjäär pole piirdunud ainult kinnisvaraga. Ta on töötanud advokaadibüroos, juhtinud Eesti Era‑ ja Riskikapitali Assotsiatsiooni, toetanud idufirmasid ning katsetanud ka ise mõnd äriideed. Suurimaks õppetunniks peab ta julgust eksida. „Tehke palju vigu ja kukkuge, tõuske uuesti püsti ja naeruga edasi – see on minu kõige suurem õppetund,“ ütles ta.

🎙️Täispikas osas räägime veel, miks suhtub Lindpere uudiskirjadesse pigem skeptiliselt ja mida teeks ta siis, kui oleks Apple’i turundusjuht.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/kadri-lindpere/

🎙️Presidendivalimised tõid erakondadest enim tähelepanu sotsiaaldemokraatidele, kes pakkusid esimesena välja Ülle Madise...
13/10/2026

🎙️Presidendivalimised tõid erakondadest enim tähelepanu sotsiaaldemokraatidele, kes pakkusid esimesena välja Ülle Madise kandidatuuri, hindas Emori uuringuekspert Aivar Voog. „Reformierakond oli samuti pigem plusspunktide poolel, aga mitte nii tugevalt kui sotsid,“ ütles Voog „Nädala pulsi“ värskes osas.

🎙️Presidendivalimised mõjutasid ka erakondade nähtavust ajakirjanduses. Stationi andmetel moodustasid koalitsiooni kajastused eelmisel nädalal 54% ja opositsiooni omad 46% poliitilisest meediapildist. Koalitsiooni osakaal veidi vähenes.

🎙️Samuti kahanes mitme erakonnajuhi nähtavus. Peaminister Kristen Michali sõnavõttude osakaal langes viie protsendipunkti võrra 10%-ni, Eesti 200 juhi Kristina Kallase nähtavus 5,2%-lt 2,9%-le ning Isamaa esimehe Urmas Reinsalu oma 3,2%-lt 2,1%-le. Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa nähtavus jäi samale tasemele.

🎙️Meedias enim kajastatud teemad ei langenud aga kokku sellega, mis inimestele meelde jäi. Emori uuringu järgi olid möödunud nädala olulisimad teemad inimeste jaoks maksud ja hinnatõusud, mida nimetas esimesena 15,4% küsitletutest. Üle-eelmisel nädalal oli sama näitaja 4,5%. „Kes iganes erakondadest suudab selle teema enda omaks võtta, on tänaste numbrite järgi võidumees. Inimeste jaoks on see lihtsalt nii tähtis,“ märkis kaassaatejuht ja turunduslektor Alar Pink.

🎙️Emor uuris ka, milliste emotsioonidega inimesed möödunud nädalale tagasi vaatasid. Üle kahe kolmandiku nimetatud emotsioonidest olid negatiivsed. „Konkreetsemalt siis viha, kurbus, hirm, mure, jahmatus,“ loetles Voog.

🎙️ Millised erakonnad jäid presidendivalimiste varju? Kuidas mõjutab Kadri Simsoni liitumine sotsiaaldemokraatidega erakonna toetust ja kuidas suhtuvad valijad poliitikute erakonnavahetusse? Täispikas osas tuleb juttu ka sellest, miks hoiavad erakonnad valimisteemasid veel vaka all.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/nadala-pulss-presidendivalimised-toid-enim-meediatahelepanu-uhele-erakonnale/

🔷 Meie teleauditooriumi mõõdikuuringu andmetel vaatasid Eesti elanikud septembris nii otse kui järelvaatamisega televiis...
12/10/2026

🔷 Meie teleauditooriumi mõõdikuuringu andmetel vaatasid Eesti elanikud septembris nii otse kui järelvaatamisega televiisorit kokku keskmiselt 3 tundi ja 2 minutit päevas.

🔷 Vaadatuimad saated olid ETV Pealtnägija (Eesti Televisioon), Reeturid (Kanal 2) ja Aktuaalne Kaamera. Nädal” (ETV). Järgnesid "Aktuaalne kaamera" (ETV) ja Meie aasta Türgis (Kanal 2).

Loe lähemalt: https://emor.ee/blogi/teleseptember26/

🔷Kui Aivar Voog 1991. aastal Emorisse tööle tuli, oli Eesti värskelt iseseisvuse taastanud, poeriiulitel haigutas tihtip...
12/10/2026

🔷Kui Aivar Voog 1991. aastal Emorisse tööle tuli, oli Eesti värskelt iseseisvuse taastanud, poeriiulitel haigutas tihtipeale veel tühjus ning poliitikauuringud oli uus valdkond. 35 aastat hiljem on Aivar endiselt Emoris. Ja mis peamine – uudishimu ühiskonnas toimuva vastu pole kuhugi kadunud! Emor tähistab sel sügisel 36. sünnipäeva ja nagu alati, tõstame sel ajal esile meie tööjuubilare.

🔷Tartu Ülikoolis psühholoogiat õppinud Aivar kirjutas 1990. aastal kursusetööd poliitikute kuvandist. Teaduskirjandust nappis ja juhendaja soovitas uurida, milliste loomadega inimesed poliitikuid seostavad. „Semantilise diferentsiaaliga mõõtsin tähendusruumi. Oli kaks poliitikut, kel oli selge kuvand: Edgar Savisaar seostus ninasarviku või buldogiga, Arnold Rüütel aga hirve või põdraga,“ meenutab Aivar. Savisaar kasutas ninasarviku kujundit hiljem ka ise. Seega algas Aivari poliitikauurija teekond väga varakult ja tal on selles valdkonnas fenomenaalne ajalooline mälu. Nipsust võib ta tuua paralleele mõne sündmusega näiteks 1990ndatest või hoopis 2007. aasta parlamendivalimistelt.

🔷Kui Aivaril tekkis plaan Tartust Tallinnasse kolida, tundus Emor talle põnev töökoht. ETV uudistest oli ettevõte silma jäänud. Tutvuse kaudu õnnestus Aivaril kohtuda Juhan Kivirähkiga (üks Emori asutajaid) ning nii tema Emori teekond algaski.

🔷35 aastaga on uuringumaailm tundmatuseni muutunud. Kui praegu saame uuringutulemused juba järgmisel päeval, siis 1990ndate alguses võttis poliitikauuring aega kuu või isegi poolteist. Küsitlejad käisid inimeste kodudes, vastused koguti paberankeetidele ning seejärel tuli need sisestada ja kontrollida. Ka arvutid ei aidanud kiirusele kaasa. „Faktoranalüüsi tegemiseks anti arvutile õhtul kell kümme käsk kätte ja tulemus saadi hommikul kella seitsme-kaheksa ajal,“ muigab Aivar. Praegu kulub samale asjale sekundeid. „Ka andmete visualiseerimine võttis kaua aega. Selle peale oli spetsialiseerinud üks Emori töötaja, kes tegi pool päeva ühte „pirukajoonist“,“ muheleb ta.

🔷1990ndatel oli tema põhiline uurimisvaldkond seotud toidu ja kaubandusega. Pärast rahareformi täitusid Eesti poed importkaubaga ning rahvusvahelised tootjad tahtsid teada, mis eestlastele meeldib. Nii korraldas Emor hulgaliselt tooteteste, kus inimesed maitsesid kohvi, šokolaadi, õlut või margariini ning andsid oma hinnangu. „Valimis võis olla tuhat inimest. Kogused olid meeletud,“ meenutab Aivar. Suurteks tellijateks olid näiteks Paulig, Coca-Cola ja Unilever. Tollal moodustasid toiduvaldkonna uuringud koguni 70–80% Emori käibest. Tänaseks on valdkondlik jaotus hoopis mitmekesisem.

🔷Mis hoiab inimest 35 aastat ühes töökohas? Aivari puhul on vastus lihtne: muutused. „Mulle meeldivad muutused, vaheldus, variatiivsus. Ühel kuul tegeled ühe, teisel kuul teise teemaga. Korraga on tihti neli-viis teemat käsil.“ Kõige põnevam ongi tema jaoks olnud võimalus näha Eesti ühiskonna suuri muutusi ning neid andmetesse talletada.

🚲Muutusi jälgib Aivar ka jalgrattasadulast. Vabal ajal teeb ta pikki rattaretki Tallinnas ja selle ümbruses. „Kollektsioneerin Tallinna ja lähiümbruse vaateid. Jälgin rattasõidu kaudu kinnisvaraturu arengut,“ kirjeldab ta.

Palju õnne, Aivar, 35 tööaasta puhul Emoris! Aitäh, et oled aidanud meil nii pika aja jooksul Eesti ühiskonna muutusi mõtestada!🙏🏼

🎙️Eesti ettevõtted kärbivad turunduskulusid liiga vara ja suurendavad neid liiga hilja, leidis meediaagentuuri Media Hou...
09/10/2026

🎙️Eesti ettevõtted kärbivad turunduskulusid liiga vara ja suurendavad neid liiga hilja, leidis meediaagentuuri Media House juht Raido Raamat taskuhäälingus „Point+“.

🎙️Sama muster ilmnes juba Raamatu ülikooli lõputöös. Kui mujal maailmas püüdsid ettevõtted enne majanduslangust turunduse abil müüki kasvatada ja laovarusid vähendada, siis Eestis hakati reklaamikulusid kärpima juba paar kuud enne majanduslangust. Majanduse taastudes suurendasid teiste riikide ettevõtted turunduskulusid taas mitu kuud varem kui Eesti ettevõtted.

🎙️„Tegelikult ei ole kolmekümne aastaga midagi muutunud, kahjuks. Majandus on juba neli kvartalit järjest kasvanud, aga reklaamiturg on endiselt miinuses. Nüüd on küsimus, kas ettevõtetel ei ole raha turundusse suunata ja olla esimeste hulgas, kes läheb kasvuga kaasa, kasutades ära kasvavat ostujõudlust, või siis ei ole kolmekümne aastaga midagi õpitud,“ ütles Raamat.

🎙️Turunduses ei piisa Raamatu sõnul ainult telefonimüügist, nagu väitis talle kunagi ühe ettevõtte juht. Edukas müük eeldab, et turundus on juba varem loonud soodsa pinnase. „Kui eelneva turundusega ei ole loodud brändi tuntust ega usaldusväärsust, siis ka parima müügimehe kõne potentsiaalse kliendiga läheb nii pikaks, et sealt diili ei tule. Ta ei jõua selles kõnes hakata rääkima, et see on hea bränd ja me oleme väga kaua tegutsenud. See foon peab olema antud varasema turundustegevusega.“

🎙️ Raamatu meelest peaksid ettevõtted turundusse julgemalt investeerima. „Ma vaatan kadedusega meie Leedu kolleege. Kui Eestis võib suurima ettevõtte turunduseelarve olla heal juhul kaks miljonit eurot aastas, siis Leedus panustavad suurimad ettevõtted kümme kuni kaksteist miljonit eurot,“ märkis ta.

🎙️Töötajate värbamisel lähtub Raamat Steve Jobsi nõuandest. „Kui sa tahad midagi väga hästi teha, siis ettevõtte kõige tähtsam ülesanne on leida vähemalt viis A-kategooria inimest ehk siis parimatest parimad. Kui neid on vähemalt viis, siis see grupp ei lase juurde värvata B- ega C-kategooria inimesi, isegi kui juht tahab.“

🎙️ Täispikas saates räägib Raamat veel AI agentide koolitamisest ja meediaagentuuride konkurentsist. Juttu tuleb ka Eesti ja muu maailma mõjuisikutest ning kahest aastast Kasahstani kõrbes, kus Raamat praadis ligi 50-kraadises kuumuses tankisoomusel muna.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/raido-raamat/

🔷 Sotsiaalmeediast rääkides kipume Instagrami seostama noortega ning ajalehti ja ajakirju vanema põlvkonnaga. Fifty5Blue...
08/10/2026

🔷 Sotsiaalmeediast rääkides kipume Instagrami seostama noortega ning ajalehti ja ajakirju vanema põlvkonnaga. Fifty5Blue värske Beyond Age 2026 analüüs näitab aga, et sellised eeldused võivad turundaja üsna kergesti eksiteele viia.

🔷 Beyond Age’i analüüsi keskne sõnum turundajatele on lihtne: vanus võib olla kasulik sihtrühma kirjeldaja, kuid sellele ei tasu omistada rohkem tähendust kui andmed lubavad. Arusaam sellest, kes mõnda kanalit või platvormi kasutab, võib püsida meie peas muutumatuna ka siis, kui tegelik kasutajaskond on juba märgatavalt muutunud. Seetõttu tasub sihtrühma mõistmisel vaadata vanuse kõrval ka inimeste käitumist, hoiakuid, huvisid ja tegelikku meediakasutust.

Loe lähemalt meie blogist: https://emor.ee/blogi/meediakasutus26/

🎙️ Eesti 200 võib rohelistega ühinemisel osa liikmetest kaotada, ütles „Nädala pulsi“ uues osas meie uuringuekspert Aiva...
06/10/2026

🎙️ Eesti 200 võib rohelistega ühinemisel osa liikmetest kaotada, ütles „Nädala pulsi“ uues osas meie uuringuekspert Aivar Voog. Voogi ja saatejuhi Alar Pinki hinnangul sõltub võimaliku uue erakonna edu suuresti sellest, kas leitakse tugev juht, kelle taha koonduda. Näiteks tõi Voog Läti, kus valimised võitis uue juhiga erakond, mille toetus kasvas aprilli 10 protsendilt valimisteks 36 protsendini.

🎙️ Eelmisel nädalal oli koalitsioon meedias opositsioonist nähtavam. Stationi andmetel moodustas koalitsiooni osakaal erakondade meediakajastustes 56% ja opositsiooni oma 44%. Koalitsiooni nähtavus kasvas nädalaga kahe protsendipunkti võrra. Poliitikutest vähenes peaminister Kristen Michali sõnavõttude osakaal, samal ajal suurenes Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti ja Isamaa esimehe Urmas Reinsalu nähtavus.

🎙️ Meedias enim kajastatud teemad ei langenud aga täielikult kokku sellega, mis inimestele meelde jäi. Kui meedias olid esikohal erakondade reitingud, siis inimestele jäi kõige rohkem meelde riigieelarve ja avaliku sektori kuludega seotu. Teisel kohal olid õpetajate palgaläbirääkimised ning kolmandal hinnatõusudega seotud teemad. Neljandana tõusis esile valitsuse tegevus. „Enamuse jaoks valitsus ei saa hakkama. Need, kes usaldavad valitsust, on natuke üle ühe kolmandiku,“ märkis Voog.

🎙️ Nädala meediakajastuse võitjateks pidasid Voog ja Pink Keskerakonda ning sotsiaaldemokraate. Suurimaks kaotajaks nimetasid nad Eesti 200-t. Ka Parempoolsed jäid meedias tagaplaanile. „Mis võib ikkagi vihjata sellele, et see septembrikuine kümneprotsendiline reiting võib järgmine kuu olla traditsiooniliselt kaheksa-üheksa protsenti,“ sõnas Voog.

🎙️Lisaks kuuled, kas erakonna vahetamine tuleb poliitikule pigem kasuks või kahjuks ning millised võimalused on üksikkandidaatidel pääseda Riigikokku. Juttu tuleb ka kõrgemate riigiametnike palkadest ning sellest, miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on meediapildis tagaplaanile jäänud.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/nadala-pulss-eesti-200-voib-rohelistega-uhinemisel-osa-liikmetest-kaotada/

🔷 Tähistame ettevõtte 36. sünnipäeva ja nagu meil kombeks, tõstame sellega seoses esile kolleege, kes on uuringumaailma ...
05/10/2026

🔷 Tähistame ettevõtte 36. sünnipäeva ja nagu meil kombeks, tõstame sellega seoses esile kolleege, kes on uuringumaailma panustanud ümmarguse hulga aastaid. Üks neist, tootmisjuht Marit Schultz, on tänaseks 30 aastat Emoris töötanud. Tegelikult ulatub tema ajalugu Emoris kaugemalegi.

🔷 Kui Marit 1990ndate alguses siia sattus, täitsid paberankeedid riiuleid ja terveid tube. Aeg-ajalt tuli otsustada, millise uuringu ankeedid võib lattu viia, et järgmisele projektile ruumi teha. Andmesisestajad jagasid väheseid arvuteid täpse graafiku järgi ja töö käis nii päeval kui öösel.

🔷 „Mu õe kursaõde Triinu Ojala töötas Emoris ja paljud nende kursuselt käisid siin ankeete sisestamas. Mõtlesin, et see on hea võimalus midagi teha, ja haarasin sellest kinni,“ meenutab toona Tallinna Tehnikaülikoolis majandust ja väikeettevõtlust õppinud Marit. Nii tuli ta 1993. aastal õpingute kõrvalt ankeete sisestama ja telefoniküsitlusi tegema. 1996. aastal asus ta juba püsivalt Emoris tööle.

🔷 „Sisuliselt on see olnud mu ainus töökoht. Järelikult on siin midagi, mis hoiab,“ märgib Marit. Kolmekümne aastaga on uuringumaailm tundmatuseni muutunud. Paberankeetide mäed on kadunud ja tehnoloogia on protsesse tohutult kiirendanud. Kui ta peaks naabrimehele selgitama, mida teeb tootmisjuht Emoris, vastaks ta nii: „Organiseerin ja koordineerin küsitluses osaleva projekti erinevaid etappe. Koostan projektide eelarveid ja pakkumisi.“

🔷 Selliseid projekte, mille alguses mõtled „kuidas me selle küll ära teeme?“, on Mariti sõnul olnud omajagu. „Aga kõik on tehtud saanud!“

🔷 Üks asi on aastatega siiski keerulisemaks läinud: küsitleja töö. „Küsitleja töö on tänapäeval kordades raskem kui 20 aastat tagasi. Ma väga austan meie telefoniküsitlejate tööd. Intervjuud on läinud pikemaks, aga inimeste aeg maksab ja inimesed on muutunud umbusklikumaks,“ lausub Marit. Olles ise kunagi telefoniküsitleja tööd teinud, oskab ta hästi seda tööd hinnata.

🔷 Kui Marit poleks sattunud uuringumaailma, võiks ta enda sõnul olla näiteks koreograaf, maastikuarhitekt või käsitööõpetaja. Tantsimine on aastaid olnud tema suur kirg: peotants, võimlemisrühm, rahvatants Sõlekeses ja Kuljuses ning ülikooli ajal ka korvpalli tantsutüdruku (cheerleader) roll. Ükski tantsupidu ei jäänud vahele.

🧶 Maritil on korraga käsil vähemalt kolm käsitööd. Aja jooksul on tema käe all valminud vähemalt 70 kampsunit, rääkimata sokkidest, kinnastest, sallidest, mütsidest ja vaipadest. „Kui tahan kudumise ajal telekat vaadata, valin sellise töö, mille peale ei pea vaatama. Koon pimedalt.“

🌱 Kevadel ootab ta kannatamatult aiatööde algust. „Ootan, millal saab näpud mulda suruda ja võtan need sealt ära, kui muld on ära külmunud,“ lausub Marit. Tänavune suurim eduelamus aias oli tennisepallisuurune omakasvatatud arbuus🍉. Lisaks on ta suur hoidistaja. Niisama istumine pole lihtsalt Mariti moodi. „Siis hakkavad käed sügelema. Käed peavad käima.“

🔷 Võib-olla peitub selles ka üks põhjus, miks Marit ja Emor on 30 aastat nii hästi kokku sobinud. Uuringumaailm ei püsi paigal: ikka tuleb uus süsteem, uus meetod või väljakutse, mille lahendust veel keegi täpselt ei tea. „Elu ise seab neid asju ette. Tuleb uus väljakutse, mille peale ei oska enne tullagi.“

Aitäh, Marit, et nii suur osa Emori teekonnast on olnud ka sinu teekond! 🙏🏻

Address

Maakri 21
Tallinn
10145

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 17:00

Telephone

+3726268500

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Emor posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Emor:

Shortcuts

Share