Emor

Emor Tere tulemast Emori lehele! Jagame siin meie uuringute tulemusi ja ekspertide kommentaare. Kantar Emor viib kokku ärikonsultatsioonid, uuringud ja andmeteaduse.

Emor on osa maailma juhtivast teabe- ja konsultatsiooniettevõttest Kantar. Meie eesmärk on inspireerida kliente, töötajaid ja kogu ühiskonda olema loov ja edukas meie erakordses maailmas. Me ei ole pelgalt uuringute pakkuja, vaid strateegiline partner, kes aitab ettevõtetel leida vastused olulistele kasvuküsimustele – tuvastada potentsiaalsed kasvukohad ja ületada barjäärid, mis takistavad arengut

. Miks just Emor oma äripartneriks valida? Emor on rohkem kui 25 aasta jooksul teinud tuhandeid uuringuid nii Eestis kui ka välisriikides, kogudes ja analüüsides vajalikku infot erinevates valdkondades tegutsevatele ettevõtetele. Me suhtleme igal aastal üle veerand miljoni Eesti inimesega, meie vastajatega, kogu Kantar üle ilma aga 80 miljoni inimesega aastas.

🎙Eesti reklaam tahab öelda korraga liiga palju, leidis „Point+” värskes osas reklaami- ja disainiagentuuri RAKETT asutaj...
04/06/2026

🎙Eesti reklaam tahab öelda korraga liiga palju, leidis „Point+” värskes osas reklaami- ja disainiagentuuri RAKETT asutaja Priit Isok. „Välimeedias on teinekord nii tekstimahukad reklaamid, et ma lihtsalt ei jaksa neid lugeda. Niisuguseid positiivseid elamusi jõuab minuni ikkagi ülivähe.” Mõju sünnib Isoki sõnul just lihtsusest. „Kui sa vaatad USA billboardi (suurel reklaamtahvlil) reklaame, siis me ei ole ligilähedaselgi tasemel. Sa paned sinna ühe pildi ja logo ning see räägib kogu loo ära. See on see, kuidas Nike suudab oma välireklaame teha.”

🎙Rakett töötab juba aastaid ka Soome turul ning klientide hulka kuulub näiteks Lidl, kellele agentuur loob pakendidisaine. Isoki sõnul peab hea pakend andma loo edasi hetkega. Ta tõi näite, et sageli peetakse heaks märgiks, kui inimene jääb pakendit pikalt lugema, kuigi tegelikult võib see viidata vastupidisele. „Minu meelest tuleb seal lõks, et vaata, kui kaua ta seda teksti vaatas. See on vastupidi. Kui ta näeb isuäratavat lihatükki, on tal kõik kohe selge ja retseptorid hakkavad tööle. Kui ta peab seal teksti lugema, siis ta takerdub. Inimene on laisk.”

🎙Rahvusvahelises turunduses peab Isok kõige olulisemaks kohaliku kultuuri tunnetamist. „Sa võtad Taani tüübid, väga lahedad, äge kontor Kopenhaagenis. Aga nad ei tunneta seda, mis tunne on kuskil Pärnu maantee bussipeatuses või Grossi poes. Mitte Stockmannis, Grossi poes.” Arvestada tuleb ka eri tähendustega. „Meile tundub kollane soe päikesevärv. Usbekkidele on kollane värv surmavärv,” teadis Isok rääkida.

🎙Tehisintellekt teeb Isoki hinnangul juba praegu üllatavalt head disaini, kuid inimese eelis on endiselt võime näha tervikut. Samas näeb ta, et areng toimub väga kiiresti. „Kaks aastat tagasi said väga hästi aru, et see on AI tehtud video. Täna saad veel aru. Kolme aasta pärast enam ei saa. See areng on lihtsalt nii pööraselt kiire.”

🎙Milliseid brände peab Isok aga Eesti edukaimateks ning kuidas aru saada, kas disainer on päriselt hea? Mis iseloomustab õpinguid Eesti Kunstiakadeemias 1990. aastate lõpul? Kuidas loodi ajakiri Magneet, agentuurid Design Factory, Zoom Ogilvy ja Rakett? Sellest ja paljust muust kuuled juba täispikas osas.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/priit-isok/

🔷 Meie värske uuringu kohaselt peavad Eesti palgatöötajad avaliku sektori atraktiivseimaks tööandjaks teaduskeskust Ahha...
03/06/2026

🔷 Meie värske uuringu kohaselt peavad Eesti palgatöötajad avaliku sektori atraktiivseimaks tööandjaks teaduskeskust Ahhaa, millele järgneb väga väikse vahega Transpordiamet.

🔷 „Valmisolekut teaduskeskuses AHHAA töötada põhjendatakse eeskätt sellega, et töö tundub huvitav ja vaheldusrikas ning asutus seostub loomingulise ja innovaatilise töökeskkonnaga,“ ütles uuringuekspert Mari-Ann Ploom. „Positiivse tööandjakuvandi kujunemist mõjutab kindlasti ka mulje, mis on keskusest külastajana jäänud.“

🔷 Esikümnesse kuuluvad veel Eesti Pank, Tallinna linn, Statistikaamet, Päästeamet, Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

🎉Soe õnnesoov kõigile tänavustele esikümnesse jõudnutele! 🎉

Loe lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/avalikusektoritooandjad26/

🔷 Täna oli meil kontoris palju rõõmsaid inimesi, kes töötavad Eesti mainekamate tööandjate heaks. Nimelt selgitasime jub...
03/06/2026

🔷 Täna oli meil kontoris palju rõõmsaid inimesi, kes töötavad Eesti mainekamate tööandjate heaks. Nimelt selgitasime juba 21. korda välja mainekaimad tööandjad töötavate inimeste ning tudengite seas. Teist aastat järjest peavad palgatöötajad Eesti atraktiivseimaks tööandjaks Tallinna Lennujaama (Tallinn Airport / Tallinna Lennujaam). Tudengite seas hoiab juba neljandat aastat liidrikohta LHV.

🔷 Palgatöötajate eelistatud tööandjate esiviisikusse kuuluvad veel LHV, Tallink Eesti, Enefit Eesti ja Port of Tallinn / Tallinna Sadam. Esikümnesse mahtusid ka Swedbank Eestis, Telia, Elektrilevi, Lennuliiklusteeninduse AS ja Coop Pank.

🔷 Tudengite eelistus on üsna sarnane möödunud aastale. Esikolmik on finantsettevõtete päralt: LHV-le järgnevad Swedbank ja Wise. Esikümnesse kuuluvad veel Enefit, Microsofti arenduskeskus Eestis, Bolt, Tallinna Lennujaam, SEB Eesti, Tallink ja Telia.

🥳 Palju-palju õnne kõigile esikümnesse jõudnutele! 🥳

Fotod: Arno Mikkor/ Emor.
Loe lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/tooandjatemaine26/

🎙 „Pointi“ uues osas räägime läbipõlemisest, turunduse ja kommunikatsiooni koostööst ning töötamisest rahvusvahelises gr...
01/06/2026

🎙 „Pointi“ uues osas räägime läbipõlemisest, turunduse ja kommunikatsiooni koostööst ning töötamisest rahvusvahelises grupis. Külas on Orkla Eesti As kommunikatsioonijuht Hanna‑Liisa Ruul.

🎙Kommunikatsioonis lähtub Ruul põhimõttest, et igal teemal ei pea sõna võtma. „Vali oma lahingud. Võib-olla igal pool ei olegi vaja kaasa kommenteerida,“ sõnas ta. Kui jutuks on šokolaad, peab ta loomulikuks, et sõna võtab just Kalev. Samas ei pea ta vajalikuks, et ettevõte kommenteeriks iga küpsiste või mahladega seotud teemat. Sama oluline on turunduse ja kommunikatsiooni koostöö. „Ma ei ütle, et see peab olema ühe inimese all, aga see peab olema joondatud, muidu võib see mõjuda kummastavalt.“ Näiteks kasutavad Orkla kõneisikud teadlikult samu väljendeid, mida turundus reklaamides.

🎙Rahvusvahelises grupis töötades on Ruul näinud, kui erinevalt suhtuvad inimesed kohalikesse brändidesse. „Midagi sellist, mida Kalev tähendab eestlastele, ei ole mitte üheski teises riigis,“ sõnas ta. „Ma näen, kuidas Kalevi tehast ka grupi tasandil hinnatakse. Me tõesti võime auga öelda, et oleme Põhjamaade šokolaadi kompetentsikeskus. Meil on väga hea know-how (oskusteave), väga head seadmed ja kõik olemas, et võib-olla ühel heal hetkel annab see meile uusi võimalusi.“

🎙Juttu tuli ka läbipõlemisest. „Ma tahaks seda normaliseerida, et me vahel jõuamegi punkti, kus mõistus saab natuke otsa. Seda juhtub kõigil ja see ei tähenda, et sa oled nõrk.“ Tagantjärele mõistab Ruul, et ohumärgid olid näha juba varem. „Kogu aeg ma õhtul näpistan mingi tunni, hommikul ärkasin kell viis, et mingid asjad ära teha.“ Nüüd peab ta kõige olulisemaks oskust oma aega juhtida ja vajadusel öelda „ei“.

🎙Muide, pärast EBS Gümnaasiumi lõpetamist reisis Ruul üksinda Austraaliasse, taskus raha vaid kaheks nädalaks. „Muidugi ma olin natuke roosade prillidega, et terve maailm mind tohutult ootab ja et nüüd ma lähen sinna ja hakkan seal möllama. Sõitsin Austraaliasse kohale ja siis ühe-kahe nädalaga oli väga kiire selgus, et ega keegi sind otseselt ei oota.“ Kängurumaal töötas Ruul banaanifarmis, lapsehoidjana ja koristajana. Ligi aasta kestnud kogemus õpetas talle, et kui soovid midagi saavutada, tuleb ise pingutada.

🎙Lisaks arutasime põhjalikult viimaste kuude kõnekamaid kommunikatsioonikaasusi, mis on seotud LHV, Macta Beauty ja Statistikaametiga. Juttu tuli ka sellest, kui eetiliselt ajakirjandus selliseid olukordi kajastab, kuidas vähendada ettevõtte mainekahju ning kuidas keerulised hetked enda kasuks tööle panna.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/hannaliisa-ruul/

🎙„Kui inimene on väga enesekindel, siis ta ongi edukam ja teebki asju, mis paistavad rohkem silma. Tähelepanu ja eristuv...
28/05/2026

🎙„Kui inimene on väga enesekindel, siis ta ongi edukam ja teebki asju, mis paistavad rohkem silma. Tähelepanu ja eristuvus tähendavadki, et sa kellelegi meeldid ja kellelegi ei meeldi. See ongi risk, mida ei taheta võtta. Pigem tasub võtta see risk ja mingile seltskonnale väga meeldida,“ ütles „Point+“ uues osas Optimist Creative’i asutaja ja juht Magnus Lužkov. Tema sõnul algab julgus juhtimisest, sest hirm eristuda pidurdab nii turunduse edu kui ka laienemist välisturgudele. „Me ei ole suutnud jõuda juhtideni ja tegelikult peaksid juhid küsima oma turunduse käest, miks me oleme nii ettevaatlikud.“

🎙Eristumiseks on oluline luua väärtust. „Brändiehitajana pead kõigepealt andma, et midagi vastu saada. See on nagu see mees ja ahi. Sa ei saa hüpata ahju peale ja öelda, et anna sooja. Ahi ütleb vastu, et anna enne puid, siis saad sooja.“ Loovuse arendamiseks soovitab Lužkov suhelda erinevate inimestega ja kogeda uusi keskkondi, sest nii tekivad mõtted ja lähenemised, mille kombineerimine loobki erilisust.

🎙Enne koroonakriisi laienes Optimist Berliini. Lužkov meenutas, et kohalikele avaldas muljet Eesti agentuuride digivõimekus. „Need tööd, mida teeb Eesti tippagentuur, on Saksamaal ikkagi küllaltki tippagentuurilaadsed tööd.“ Kuigi kriis tõmbas hoogu maha, ei ole Optimisti ambitsioon raugenud. „10 aasta pärast tahaks me olla jõudnud sinna, et meil on tekkinud töid, mis on avanud meile välisturud ja -konkursid,“ ütles ta. „Ma arvan, et me saaks kopeerida Rootsi mudelit, et agentuurid on Rootsis, aga teevad rahvusvahelist tööd. See oleks oluliselt mõnusam, kui ei peaks olema füüsiliselt kuskil kohapeal.“

🎙Lužkovi teekond ettevõtluseni algas pärast seda, kui ta kahekümnendates esimest korda koondati. „Siis mõtlesingi, et sellist olukorda, kus mind saab koondada, ma enda ellu rohkem ei taha.“ Nii sündiski koos koolikaaslastega Image Empire ja pärast majanduskriisi juba Optimist. Tagasi vaadates ütleb ta, et agentuurielu pole kunagi olnud rahulik kulgemine. „See ei ole selline mõnus sõit, kus oled kogu aeg sadulas ja mõnusalt tiksud mööda randa. See on ikkagi totaalne rollercoaster (Ameerika mäed).“

🎙Lisaks kuuled, kuidas mõjuda briifidel enesekindlalt, kes on Eesti reklaamivaldkonna superstaarid ning millised märgid annavad aimu, et klient kaalub agentuuri teenustest loobumist.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/magnus-luzkov/

🔷 Meie viimasest poliitikute usaldamise uuringust selgub, et Eesti elanikud usaldavad valitsuse liikmetest jätkuvalt üle...
28/05/2026

🔷 Meie viimasest poliitikute usaldamise uuringust selgub, et Eesti elanikud usaldavad valitsuse liikmetest jätkuvalt ülekaalukalt enim kaitseminister Hanno Pevkurit (28% usaldab). Talle järgnevad ligi kümneprotsendilise vahega sotsiaalminister Karmen Joller ja kultuuriminister Heidy Purga (mõlemad 19%).

🔷„Esikolmikus on ministrid, kes on suutnud vältida ägedaid konfliktsituatsioone või teravaid vastandusi,“ kommenteeris Emori uuringujuht Aivar Voog. „Mullu samal ajal püsis kindlalt esikolmikus ka rahandusminister Jürgen Ligi, kelle usaldusväärsus elanike seas on aasta jooksul olnud langeva trendiga,“ lisas ta. Viimase uuringu järgi usaldab rahandusministrit 16% Eesti elanikest.

🔷 Kõige vähem teavad Eesti elanikud Kuldar Leisi, Erkki Keldot ja Andres Sutti – umbes iga teine vastaja ei osanud nende kohta arvamust avaldada.

Loe lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/ministriteusaldusmai/

📰 ”Noored hoiavad end Eestis ja laiemalt maailmas toimuvaga kursis, kuid teekond uudisteni on muutunud. Kui täiskasvanul...
27/05/2026

📰 ”Noored hoiavad end Eestis ja laiemalt maailmas toimuvaga kursis, kuid teekond uudisteni on muutunud. Kui täiskasvanule on uudisteportaal sageli esimene sihtkoht, siis noore jaoks on alguspunkt sotsiaalmeedia infovoog,” rääkis meie juhtekspert Kristiina Saks Emori noorteuuringu "Noor/vaade" meediaosa tulemustest.

🔷 Traditsiooniliste uudisteportaalide asemel jõuavad uudised 13–19-aastaste Eesti noorteni pigem TikToki, Instagrami ja YouTube’i kaudu. Sotsiaalmeediat nimetas oluliseks uudiste allikaks 79% noortest, samal ajal kui uudisteportaale nimetas infoallikana kolmandik (34%) noortest.

🔷 Noorte vastused meediatarbimise teemal näitavad, et eelistatakse lühikesi ja visuaalseid formaate, samal ajal oodatakse kvaliteetset ajakirjandust. ”Noorte meediakriitilisust ei tasu alahinnata: nad ootavad objektiivset ja tasakaalustatud ajakirjandust ning taunivad pealkirju, mis mõjuvad pelgalt klikkide püüdmisena,” kommenteeris Saks.

🔷 Kristiina Saks kommenteerib tulemusi lähemalt täna kell 14.05 algavas Vikerraadio saates "Meediatund".

Loe lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/nooredjameedia/

🎙Mida inimlikum on kommunikatsioon, seda paremini jõuab see kohale, ütles Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Karina L...
25/05/2026

🎙Mida inimlikum on kommunikatsioon, seda paremini jõuab see kohale, ütles Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Karina Loi „Pointi“ uues osas. „Ma olen alati olnud seda meelt, et igasuguseid reegleid ja eeskirju, kuidas midagi teha, on elus üldse väga palju. Jätaks kommunikatsiooni rohkem vabadust ja inimlikkust. Ma ei poolda seda, et peame kõik asjad reastama, läbi rääkima ja et juhtkonna poolt peab tulema allapoole sõnum, et nüüd teeme nii. Lõpuks oleme me kõik inimesed,“ sõnas Loi.

🎙Pressiteadetest rääkides nõustus Loi saatejuhiga, et ühetaolisuse asemel võiks neis olla rohkem brändi häält ja vähem ametlikkust. „Kahjuks jõuab ajakirjanike postkastidesse jätkuvalt väga palju pressiteateid, mis on vormilt kõik üsna sarnased. Kui leida omanäolisem kirjastiil või sõnumi edastamise viis, siis see on väga okei.“ Samas tõdes Loi, et uudiskünnise ületamine on muutunud üha keerulisemaks. „Orgaanilisi tasuta meediaformaate on jäänud vähemaks. Väga palju pakutakse koostöid isegi siis, kui lähed enda arvates sisulise teemaga,“ märkis ta ja lisas, et mõne meediamaja puhul paistab see iseäranis silma.

🎙Uues töökohas alustades on Loi sõnul kõige olulisem haarata härjal sarvist. „Ükskõik kuhu uude kohta ma lähen, siis esimesed kuud organisatsioonis on suhete loomisel üliolulised. Just see, et sa saad tippjuhtidega kohe alguses head suhted ja usalduse ning sul on uks lahti. See on nii oluline, sest tekib usaldus ja sinu enda enesekindlus selles rollis kasvab. /.../ Igal pool on mu kogemus tõestanud, et kui sa kohe alguses selle õige aja maha magad ja jääd kabinetti tiksuma, siis see võib saada saatuslikuks.“

🎙Kui sisetunne soovitab jääda eriarvamusele, tasub Loi sõnul sellele kindlaks jääda. Ta meenutas apteegireformi ja aega, mil töötas Magnum AS-is. „Päris apteegireformi lõpus tuli ettepanek, et paneme apteegid mingiks ajaks kinni. Ja ma tundsin sisemiselt, et see ei ole õige. Kui sa mõtled inimese seisukohalt, siis sa ei saa sellist teenust kinni panna. Ükskõik, mis hea kavatsus seal taga ei ole, seda ei ole kuidagi võimalik ära rääkida. Aga ma kuidagi läksin kaasa üldsuse arvamusega, see tehti väga lühiajaliselt ära ja hiljem ma mõtlesin, et ma ei tea, kas see oleks olemata jäänud, kui oleksin suu lahti teinud, aga mind häiris, et ma ei julgenud, et ma ei öelnud tookord oma eriarvamust välja.“

🎙Pikemas intervjuus avaldas Loi veel, miks ta ei võtnud vastu pakkumist hakata Isamaa kommunikatsioonijuhiks ja kuidas ajakirjanikel on ettevõtete suhtes mõnikord kindlad hoiakud. Samuti kuuled, kuivõrd erinevad on ministeeriumide töökultuurid, kuidas suhtutakse seal nõunikesse ning milliseid õppetunde pakkus oma ettevõtte loomine ja juhtimine.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/karina-loi/

📖 Ei juhtu just tihti, et räägime Emori lehel luulest, aga täna on see eriline päev! Nimelt möödunud aastal pöördus meie...
22/05/2026

📖 Ei juhtu just tihti, et räägime Emori lehel luulest, aga täna on see eriline päev! Nimelt möödunud aastal pöördus meie poole Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa, kellel tekkis mõte lasta oma luuletustele Emori uuringus hinnang anda Eesti inimestel. Nüüd on luulekogu “6,6” poelettidele jõudnud🎉. 514 Eesti inimest said sealseid tekste hinnata 10-palli süsteemis ja uuringu tulemust näeb raamatu viimasel lehel.

🔷„Joonase idee mõjus esimesest hetkest värskelt ja ootamatult: harva juhtub, et luule ja esinduslik valim ühes lauses kokku saavad," meenutab Emori juhataja Karin Niinas. "Just see ootamatus tegigi projekti Emori jaoks eriliseks: saime kaasa lüüa ettevõtmises, mis mängib loovalt nii kultuuri kui ka andmete tähendusega.“

🔷 Muide, meie uuringus andsid luuletustele keskmisest kõrgemaid hinnanguid kõrgharitud inimesed, naised ning noored. Lisame siia luuletuse, mis pälvis kõige kõrgema hinnangu.

VÕLG VÕLG VÕLG
võlast oled sa tehtud ja

tõstke käsi kes on võlgu!

oi pange alla tagasi
tühjad peopesad tekitavad tunde
nagu tahaksite mult midagi saada
nagu oleksin võlgu

ja ma olen

pangale olen võlgu kodulaenu
viimase osamakse
ma loodan et nad ei tea
kus ma elan

unevõla põhiosa tasusin
3 aastat tagasi
intressid on jätkuvalt
silmade all

20-aastasele iseendale olen võlgu
palju lubadusi
hetkel umbes 30 aastat
esialgsest plaanist maas

lubasin rohkem ujuda
võlgu
lubasin rohkem lugeda
võlgu
lubasin olla õnnelik
see võlg teeb mind eriti kurvaks

millal maksad memme vaeva
võlgu
veenäidud
võlgu

tuttavale olen ühe joonistuse võlgu
ta ütles et ma ei pea seda tegema
ma ütlesin misasja
muidugi ma teen

to-do-list on võlanimekiri
nagu ütles eee jään praegu vastuse võlgu

võlad kasvavad kiiremini kui
elu lõpp läheneb
kuni koorma all muutub inimene
aeglasemaks väiksemaks
peaaegu nähtamatuks
kuni on sent surmale võlgu

ainult maailm ei ole sulle midagi võlgu
aga mina olen kindlasti veel võlgu

kohe keegi helistab või
saadab sõnumi «hei :)»
ja sa juba tead et see «hei :)»
ei ole «hei :)» vaid «hei!»

aga siin ma seisan ja
välku ei löö sest
võlanõudjad ise ka
on võlgu

kükitavad kuskil kardina taga sest
ei ole kuulanud sõbra uut plaati
ei ole vastanud ühele e-mailile
ei ole teinud täis 10 000 sammu

raamatukoguhoidjad
veenäiduoperaatorid
pangad ujulad
memmeke ja une-mati

kõik on võlgu
kõik on võlgu
ja me seisame selles
kasvavas mühisevas võlas
ühtemoodi koos

võlg võla kõrval

Loe lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/luulekogu/

🎙Turunduses võiks olla rohkem ausust ja otsekohesust, leidis „Point+“ värskes episoodis meediaagentuuri Mindshare Estoni...
21/05/2026

🎙Turunduses võiks olla rohkem ausust ja otsekohesust, leidis „Point+“ värskes episoodis meediaagentuuri Mindshare Estonia juht Markko Sojonen. Tema sõnul ei tasu konkurssidel ega partneritega suheldes keerutada. Kui agentuur ei osutunud valituks, sest töö kvaliteet ei olnud piisav, keegi teine oli parem või tehing jäi inimestevahelise sobivuse taha, tuleks öelda asjad välja nii, nagu need on. Samuti ei peaks kartma põhitõdede küsimist. „Hullem variant on see, kus noogutatakse kaasa, aga tegelikult ei teata ja siis mingil hetkel on sellest jama.”

🎙Konkursside puhul soovitab Sojonen arvestada ka agentuuride tegelikku ajakulu. Tema hinnangul oleks protsess õiglasem ja tõhusam, kui see jaotada etappideks. „Sa teed esimese vooru, teed kohe alguses selle chemistry meeting’u (sobivuskohtumise) ja siis tõmbad sealt näiteks kolme (agentuuri) peale ja ütled, et okei, nüüd sisuline töö tuleb teile.” See aitaks tema sõnul vältida olukorda, kus agentuurid loovad mahuka lahenduse, mida lõpuks ei kasutata.

🎙Kohalik meedia peaks Sojoneni meelest pöörama rohkem tähelepanu oma reklaampindade kvaliteedi ja väärtuse tõestamisele. Ta tõi välja, et häid ja tähelepanu hoidvaid reklaampindu on juba praegu, kuid neid võiks olla rohkem ning nende efektiivsust tuleks suuta teaduslikult tõendada. See suunaks ettevõtteid rohkem eelistama kodumaiseid reklaampindu rahvusvahelistele platvormidele, lisas Sojonen.

🎙Muide, Sojoneni teekond ettevõtlusesse algas juba 19-aastaselt, kui ta reisis üksi Rootsi. Ülikond seljas läks ta kohtuma ettevõtetega, kelle toodangut tema isa Eestis müüa soovis. Kuna Sojonen oli peres ainus, kes rääkis inglise keelt, tuli tal üksi hakkama saada. „Kõik läks hästi ja sellest sai täitsa asja,” meenutas ta.

🎙Ka ukselt uksele raamatute müük USA-s ei ole Sojonenile võõras. „See oli ikka kõva elukool küll. Kõige rohkem õpetas see enesedistsipliini ja seda, mida tähendab teha palju tööd. Külm müük on väga selgelt numbrite mäng. Seal ei ole võimalik valida, et ma hommikul targalt valin need uksed, mis lahti tehakse. Eesmärk oli, et päeva jooksul tehakse lahti 30 ust. See oli nagu sõjaväekordon, lihtsalt vabatahtlik. Me reaalselt töötasime 80 tundi nädalas,” meenutas ta.

🎙Taskuhäälingus tuli juttu ka sellest, kuidas Sojonen elas pool aastat Malaisias ja proovis seal käivitada autoportaali. Samuti saad teada, kas meediaagentuur esindab pigem meediat või klienti, milline on agentuuri jaoks hea klient ning kuidas on üleilmsed konfliktid mõjutanud ettevõtete turundusotsuseid.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://www.emor.ee/blogi/markko-sojonen/

Address

Maakri 21
Tallinn
10145

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 17:00

Telephone

+3726268500

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Emor posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Emor:

Shortcuts

Share

Category